Selles raamatus ilmub hollandlanna Margaretha Geertruida Zelle alter ego, eksootiline tantsijanna Mata Hari, lugeja ette kogu oma äraspidises ekstsentrilisuses: naine, kelle terve täiskasvanuelu oli üksainus fantastiline valede ja pooltõdede võrgustik, kurtisaan, kelle ülevoolav, kütkestav seksuaalsus tõmbas mehi nagu magnetiga. Kui Mata Hari poleks Esimese maailmasõja keerises teinud katastroofilist otsust astuda spionaažimaailma, võinukski ta jääda üheks Prantsusmaa arvukatest, unustuse hõlma vajunud grande horizontale’idest. See, mis edasi juhtus, oli aga osalt farss ja osalt tragöödia, mis lõppes Mata Hari hukkamisega 1917. aasta oktoobris. Enda teenistusse jõudsid ta värvata nii sakslased kui ka prantslased – ja sama kaalusid venelasedki. Needsamad kahjutud fantaasiad ja luiskelood, mis ümbritsesid tema lavakuju, said nüüd osaks sõjaaja topeltagentide surmatoovast mängust. Häbistavate sõjakaotuste õigustamiseks oli Prantsuse võimudel vaja kinni püüda salakuulaja. Mata Harist, tantsijannast, kurtisaanist ja fantasöörist, sai nende peaauhind.

Ruth Maier sündis 1920. aastal Viinis. Ta põgenes Teise maailmasõja eest Norrasse, kuid suri Auschwitzi küüditatuna 1942. aastal, vaid 22 aasta vanuselt. Päevikut pidas Ruth Maier kogu elu, kirjutades esimesed teadaolevad märkmed juba 12-aastaselt. Tema ülestähendused annavad ettekujutuse otsiva vaimuga ja haritud, laia kunstihaardega noorest inimesest.

Jan Erik Voldi koostatud raamat "Ruth Maieri päevikud" alapealkirjaga "Juudi põgenik Norras" on valminud ligi 1100 lehekülje päevikukäsikirjade ja 300 lehekülje kirjade põhjal. Lisaks sisaldab raamat ohtralt fotosid ja Ruthi enda joonistusi.