Ameerika tuntud lastearsti raamat lastevanematele on väga populaarne kogu maailmas. Suurte erialaste kogemustega autor on ühtlasi hea psühholoog, seetõttu põimuvad tema nõuannetes tihedalt lapse kasvatamise ja hooldamise probleemid. Autor on individuaalse lähenemise poolt. Benjamin Spock usaldab vanemate intuitsiooni ja tervet mõistust esilekerkivate kasvatusraskuste ületamisel: ta ei dikteeri, ei ähvarda, vaid soovitab, toetudes oma pikale arstipraktikale. Raamat on esituslaadilt isikupärane ja huvitav. See ei ole pealetükkivalt õpetlik loeng, vaid targa ja paljunäinud inimese vestlus teiega teie lapsest, kelle kehalisi ja vaimseid vajadusi te tema nõuannetele toetudes paremini mõistate ning keda nüüd vahest targemini kasvatada oskate.

Kas teie laps on tulevane Mozart? On teil kodus noor Picasso? See lapse arengu asjatundja poolt kirjutatud teejuht aitab teil arendada oma lapse kaasasündinud andeid muusika, kunsti, näitemängu, teaduse ja matemaatika vallas. Lisaks sellele: Selgitab raamat loovuse olemust ja selle seoseid fantaasia, intelligentsi ja andekusega. Teos on täis praktilisi ideid ja lõbusaid tegevusi, mis aitavad lapsel oma potentsiaali täielikult ära kasutada. Raamatus sisalduvad "andeavastaja" tabelid aitavad teil ära tunda ja arendada loomingulist võimekust igas valdkonnas, riietumisest numbrite ja sõnade õppimiseni. Raamat aitab põhjaliku arenguetappide tabeli abil jälgida lapse arengut 2-6 eluaastani. Dr Dorothy Einon on psühholoogialektor Londoni Universitety College's ja on kirjutanud mitmeid menukaid raamatuid väikelapseea mängudest. Dr Einoni eriliseks huviks on lapse areng ja ta on uurinud mängu funktsioone New Yorgi Psühhiaatrilises Instituudis. Ühtlasi on ta ka õppinud Cambridge's õppimispsühholoogiat, õpetanud hariduskeskustes üle maailma ja esineb regulaarselt televisioonis ja raadios.

Vasakukäelisusest on tänapäevaks kujunenud suhteliselt normaalne nähtus, mida ei saa kahjuks väita möödunud aegade kohta. Oli aegu, kus vasakukäelisus oli midagi väga vääritut, midagi, mis tuli tingimata ,,ära parandada” ehk ümber õpetada. Raamat annab väikese ülevaate olulisematest vasakukäelisust puudutavatest küsimustest. Millal võime öelda, et inimene on vasakukäeline? Kuidas käelisust määrata? Kas vasakukäelise lapse peaks ümber õpetama paremakäeliseks? Vasakukäelise lapse vajadused lasteaias, koolis. Mida võiks teada vasakukäelise lapsega tegelevad õpetajad? Kuidas toetada peres kasvavat vasakukäelist last lapsevanemana? Mida võiks vasakukäeline ise enda kohta teada enne, kui ta paremakäeliste maailmas ,,lõksu” langeb? Kindlasti ei võistle see kirjutis teaduslike teostega, mida, tõsi küll, vasakukäeliste temaatika kohta eesti keeles eriti polegi. Püüan jagada oma tähelepanekuid, olles ise vasakukäeline ja oma pedagoogiameti tõttu saanud suurepärase võimaluse jälgida vasakukäeliste laste toimetamist ja toimetulekut koolis. Raamatu lõpus on ka kokkuvõte vasakukäeliste küsitluse vastustest (tehtud aastatel 2014-2019). Maarika Ruuse on lõpetanud TPedI pedagoogika ja algõpetuse metoodika eriala 1988. aastal. Ta on töötanud klassiõpetajana Luunja Keskkoolis, Melliste Algkool-Lasteaias ja Tartu Waldorfgümnaasiumis. Temalt on varem ilmunud raamatud ,,Aastaring I kooliastme kunstitundides” (2011, Koolibri) ja ,,Teeme ise kaardid tähtpäevadeks” (2015, Pegasus).

Vestles ja kirjutas Piret Kooli *** ANNI: Selle raamatu esimesed intervjuud sündisid pisut enam kui kuu enne Rubi sündi – oli saabunud aeg ühele peatükile joon alla tõmmata. Kõneldes mõistsin, kui enesesse peitu pugenud ma nendes aastaid kestnud muredes olin. Kuid sel olid omad põhjused, et meie enda vanemadki ei teadnud. Ent nagu me oleme Tomiga teineteisele alati kinnitanud: kõigel on oma aeg – kurvastamiseks, rõõmustamiseks, imedeks. Ka taoliste lugude rääkimiseks. Räägin nüüd oma lugu, et minu saatusekaaslastel oleks pisutki tuge. *** TOMI: Oluline on kunstliku viljastamise teemast kõnelda ka mehe seisukohalt. Meie jaoks ei olnud taolist raamatut, mis kõneleks kogu selle protsessi valust, võimalustest, muredest ja normaalsusest. Aga kuhu jäävad isiklikud kogemused ja läbielamine? Neid ei saagi sulle ükski kõrvalseisja anda, ent omasuguste seltsi sa ei satu, sest keegi ei räägi. Sest ei tihka, isegi piinlik on. Nüüd tean, et ei ole vaja häbi tunda. Mehest ei saa ju seetõttu kehvem inimene. Katseklaasilaste ja viljatuse teemal peab saama rääkida. *** PIRET: Kuidas aga neis muutustes endaks jääda? Kuidas olla saladusekoormat kandes aus? Või murdudes uuesti siht leida ning abielu hoida? Nende ja paljude teiste küsimustega sõitsin ma 2017. aastal mitme kuu vältel Tuhala laante vahele Tomi ja Anni koju. Kumbki neist kõneles oma lugu teisest eraldi ning alles käsikirjas said Tomi ja Anni jutud omavahel teemade kaupa kokku. Nii sai kaante vahele aus ja avameelne lugu, mis paneb kaasa mõtlema meist igaüht. Sest meil kõigil on elus taolisi hetki. Hetki, mil peame tegema valiku, kuidas edasi elada – endana ja kibestumata.