Käesoleva populaarteadusliku raamatu eesmärk on anda ülevaade nägemistaju kui ühe olulisema psühholoogiaharu põhilistest uurimistulemustest tänapäeval. Käsitletakse enamikku olulisi probleeme, mis on koorunud inimese ja eri loomaliikide nägemistaju arengu uurimisest. Psühholoogia alal saavutatut seostatakse neurofüsioloogia ja etioloogia uusimate avastustega ning kogu käsitlust ühendab teoses esiplaanil olev evolutsiooniline aspekt. Huvitavate probleemide rohke raamat on jõukohane igale psühholoogiast huvituvale lugejale.

Miks mõtlemine muutub ajaloos ja mis muutub mõtlemises? Mille poolest erineb meie mõtlemine teiste kultuuride inimeste mõtlemisest? Kas keele iseärasused mõjutavad mõtlemist? Kuipalju sõltub lapse mõtlemise arengukäik kultuurist, milles ta elab? Psühholoogia ja etnograafia andmete põhjal käsitletakse raamatus neid ja muid küsimusi.

Kas õnnelik olemine on midagi, mille valime ise või otsustab seda meie eest keegi teine? Raamat "Julgus mitte meeldida" aitab elu keerdkäikudes tekkinud sõlmi mõista ning neid lahti harutada. Raamat võtab kokku Austria psühhiaater Alfred Adleri – psühholoogiamaailma ühe suurkuju Sigmund Freudi ja Carl Jungi kõrval – filosoofilised ning psühholoogilised mõtted ja õpetused. Adler oli Freudi juhitud Viini psühhoanalüütilise seltsi esimeste oluliste liikmete seas. Kui tema seisukohad läksid Freudi omadega vastuollu, lõi ta rühmast lahku ning tuli XX sajandi alguses välja oma originaalsetel teooriatel põhineva individuaalpsühholoogiaga, mida tuntakse adleriaanliku psühholoogiana. Raamat on üles ehitatud dialoogile elukogenud filosoofi ning trotsliku noormehe vahel, kes kahtleb võimalikkuses end muuta ning õnnelik olla. Nende kahe vestlusest välja kooruv tõde aitab lahti mõtestada enesele andestamise, iseendast hoolimise ja meele puhtana hoidmise kunsti, et oma eluteed minevikutraumadest, ohvri mentaliteedi painavast ikkest ning teiste ootustest vabastada. Muretsemise asemel asjade pärast, mida me nagunii ei saa muuta, õpetab raamat keskenduma sellele, mis on tõeliselt oluline, kujundades seeläbi suhet nii iseenda kui ka teistega. Muutes pelgalt oma suhtumist, muutub ka elutee. Tõeliselt vabastav mõtteviis, mis annab jõudu murda piiranguid, mida endile ise seame.

Jututoad on Eestis järjest populaarsemaks muutuv meelelahutus. Möödunud sajandi 90ndatel aastatel Eestisse jõudnud Internet pole enam vaid väheste privileeg; inimeste võimalused võrku kasutada on viimase viie aasta jooksul hüppeliselt kasvanud. Jututubade rohkus pakub külastajale sadu erinevaid valikuvõimalusi vastavalt vanusele ja tehnilistele oskustele. Jututuba kujutab endast mugavat ja geograafilisest asukohast sõltumatut vahendit suhtlemiseks, info jagamiseks. Samuti on jututuba keskkond, mis pakub reaalelust turvalisemat katsetamis- ja harjutamisvõimalust identiteedi, inimsuhete ja eneseväljenduse osas.