Kogudes "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud" (1901) ja "Lastejutud" (1911) ning ajakirjas "Lasteleht" avaldatud palades lähtub Ansomardi valdavalt rahvajuttudest, avardades neid omapoolselt looduspiltide, kirjelduste ja selgitustega. Osaliselt on tema lastelood pärit kodukohas Jalgsemaal elanud ja kirjanikku tema lapsepõlves hoidnud saunikueide Krõõt Nabbali (hüüti Kitse-eideks) lugudest ja pajatustest. Oma ajastu eesti lastekirjanduse kehvast üldpildist kerkivad Ansomardi lood selgesti esile küllaltki ladusa stiili, sisemise soojuse, jutustamise siiruse, hea huumoritunnetuse ja fantaasiarikkusega. Tähelepanu väärib tema hoiak ja üldine positiivne suhtumine rahvaluulesse. Kogust "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud": Lugejale Jalgsemaa järv Surm suu ääres Tondi-Tõnu

Sisukord: - Muinasjutt põlevast merest - Hiiglastest - Läänemere lestast - Muinasjutt Cieczkowi lossihärra lastest - Muinasjutt nõiutud lossipreilist - Kuidas Lański järve Lalka saar tekkis

Sisukord: - Klaasmägi - God Nairi lohe - Kuri kääbus - Tänulik konn - Kuldpisarad - Lohed ja puuraidur - Kuldkihar - Abraham ja Abramessa - Emand Madrisa - Munt Cristali karjus - Must mägi

Ühel külmal talvisel päeval sõitis poiss metsa puid raiuma. Ta vaeseke oli päris kangeks külmanud. Kuidas saada sooja? Mõtles puhastada maa lumest ja süüdata lõke. Noh, ja kaevates lund - mõtelge ometi! - sattus kuldlaeka peale. «Oo, oot!» hüüdis poiss. «Kus on laegas, seal peab võtigi olema!» Hakkas võtit otsima. Otsis, otsis, õnneks leidiski, ja otsekohe laegast avama. Oodakem nüüd, kuni ta selle avab! Eks siis näeme, mida see sisaldab.