"Minu koolitee Kildu 7. klassilises koolis algas kuue kilomeetri kauguselt Valgeraba servalt Maasika küla Üleoja talust. Esimesel koolipäeval saatis mind kooli kuuenda klassi tüdruk Eha Kurt Kiviniidu talust. Tema kodu asus veel kilomeetri võrra kaugemal, rabale lähemal. Minna metsavaikuse rüpest kooli kahesaja lapse hulka oli ikka tohutu elamus. Meie klassiruum paiknes õpetajate toa kõrval. Esimesel koolipäeval pandi mind istuma ühte pinki Kalev Kivikasega, kellele kool ei meeldinud. Ta viskas koolikoti põrandale ja nõudis kojusaamist. Õpetajate abiga paigutati ta vastu tema tahtmist koolipinki tagasi. Minule oli see kõige eredam mälestus esimesest koolipäevast. Järgmisel päeval jagati klass pooleks. Tehti I a ja I b klass. Sattusin I a klassi. See paigutati väikesesse ruumi korstnajala taha. Klassijuhatajaks sai Heini Utt. Hiljem on seda klassiruumi väiksuse tõttu kutsutud ka soolaputkaks. Teises ja kolmandas klassis olime juba kõik koos teise korruse trepi otsa juures olevas ruumis. Kuna meid oli palju, siis ei pidanud tihti vastama." Andres Marand

Ülevaade eesti skautide laagrist "Metsakodu" Rootsis. Fotod ja artiklid annavad ülevaate skautide laagritest ja üritustest ning sidemetest teiste skaudiorganisatsioonidega.

Raamatus on antud ülevaade KMA tegevusest aastail 1989-2008, kodakondsuse asjade korraldamisest Eesti Vabariigis aastail 1918-1940, nõukogude okupatsiooni- ja iseseisvuse taastamise perioodil. Lisaks KMA ajaloo uurimusele sisaldab koguteos veel ametisoleva siseministri saatesõna, KMA peadirektori sissejuhatavat artiklit, kirjutisi varasematelt KMA juhtidelt, statistikat, fotosid, dokumentide näidiseid, sündmuste kronoloogiat, isikunimede registrit ja inglisekeelset resümeed.

Vaimse elu üks kandjatest on kirik. See on kultuuri osa, mis süvendab inimeste kõlbelist ning hingelist tunnetust. Nõmme esimese organiseeritud koguduse tekkimine seondub Manfred von Glehni nimega. Nõmme linna rajaja poeg leidis kutsumuse siinse usuelu edendamises ning tegi seda üpris aktiivselt. Juba 1893. aastal asutas ta Jälgimäe baptistikoguduse, oli selle esimene vanem ja jutlustaja. Kümme aastat hiljem, 1903 jätkati tegevust Nõmmel praegusel Puuvilja tänaval endises Glehni mehaanikatookoja ruumes. 1904. aastal sai kohalik vennastekogudus peavarju endises Glehni valukuuris. Samas hoones hakati järgmisel aastal pidama ka luterlikke jumalateenistusi. 1913. aastal kinkis Manfred von Glehn need äpardunud tööstuse mälestusmargid koos kruntidega kogudustele. Lisaks said maa kiriku ehitamiseks ka Nõmme õigeusklikud. Baptistid, luterlased, õigeusklikud – need on Nõmmel kanda kinnitatud esimesed konfessioonid. Kõik nad on leidnud käsitlust ka kaesolevas raamatus. Lühidalt on peatutud ka katoliiklastel, kes peatselt Nõmmele oma pühakoda ehitama hakkavad.