Tavaformaadis ja kõvas köites artiklite kogumik.

Matsalu laht on kõige tähtsam looduskaitseala Balti vabariikides. Käesolevas raamatus jutustab bioloogiadoktor professor Erik Kumari, kes on selle lahe loodust uurinud väga palju aastaid, populaarselt ja huvitavalt selle omapärase ala kujunemisest, selle ala taimestikust ja loomastikust. Pearõhk on aga asetatud Matsalu lahe linnustikule, sest linnud on looduskaitseala kõige iseloomulikumaks loomarühmaks. Palju tähelepanu on pööratud ka kaasaja looduskaitse ja antud ala looduskaitse küsimustele.

Eestis kasvab ligikaudu 1700 liiki palja silmaga hästi nähtavaid seeni. Nendest on söödavaid liike umbes 300, millest 100 liiki väärivad eriti kasutamist laialdase leviku ja heade maitseomaduste tõttu. Meie seenesõprade poolt korjatakse aga umbes paarkümmend liiki seeni. Käesolev raamat tutvustab Eestis esinevaid tähtsamaid söödavaid ja mürgiseid seeni. Kõikide tähtsamate seeneliikide kohta on antud kirjeldused, levik Eestis, üldlevik, kasutamine ja toodud sarnased liigid, mis aitab vältida võimalikke vigu seente määramisel. 56 värvitahvlil on kujutatud 218 seeneliiki, peale selle veel terve rida must-valgeid jooniseid. Käesolev käsiraamat on suunatud seenekorjajate suurtele hordidele, et neid abistada liikide tundmisel ja neid ergutada koguma rohkem liike.

„Kuidas vältida kliimakatastroofi“ selgitab, mida on vaja inimkonnal teha selleks, et hüpata viimases peatuses maha kiirrongilt, mis tuiskab vältimatu katastroofi poole ning miks usub Bill Gates, et me saame sellega hakkama. 51 miljardit tonni on kasvuhoonegaaside kogus, mille paiskame igal aastal atmosfääri. Null on number, mille poole peame püüdlema, ütleb Gates. Põhjus on lihtne: kasvuhoonegaasid hoiavad soojust kinni, tõstes maakera keskmist pinnatemperatuuri. Mida kõrgem see on, seda keerulisem on inimkonnal ellu jääda, õitsengust rääkimata. Seega on kliimamuutuse üheks võtmeküsimuseks, kuidas toota puhast energiat, mis oleks sama soodne ja töökindel kui fossiilkütus. Gates tunnistab isegi, et nii mõnegi silmis ei pruugi ta olla just parim mees kliimamuutuste teemal sõna võtma: lõppude lõpuks kuulub talle mitu suurt maja, ta lendab eralennukitega jne. Ent näidake Gatesile probleemi ja ta sööstab otsima viise, kuidas seda lahendada. Just sel põhjusel on ta paigutanud enam kui miljard dollarit arendustesse, mille puhul on lootust, et need aitavad maailmal nulli jõuda. Ta panustab roheenergia algfaasi teadusuuringutesse, investeerib paljulubavatesse roheenergiafirmadesse, toetab seadusandlust, mis võiks anda hoogu murrangulistele saavutustele üle maailma ning ärgitab kõiki teisigi, kel selleks vähegi ressurssi, sama tegema. Raamatus „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ pakub Gates välja mitmeid lahendusi, mille abil pöörata inimkond ühes meie planeediga kliimakatastroofi kursilt kõrvale. ¤ Esimene peatükk selgitab, miks on vaja jõuda nulli ning mida teame (ja mida mitte) sellest, kuidas hakkab temperatuuri tõus meid mõjutama. ¤ Teine peatükk keskendub väljakutsetele, millega tuleb meil paratamatult rinda pista. ¤ Kolmas peatükk harutab lahti segadust tekitavad statistilised näitajad ning kliimamuutuste-teemalised küsimused. ¤ Peatükid neljandast üheksandani kirjeldavad valdkondi, kus võib tehnoloogia kasuks tulla ja kus on veel läbimurret vaja. ¤ Viimased peatükid keskenduvad seadusandlusele ning sammudele, mida saab igaüks astuda, et nullile lähemale jõuda. Olgu tegu vastutustundliku kodaniku, ettevõtja või poliitikuga, absoluutselt igaüks saab inimkonna ning meie planeedi heaolu nimel midagi ära teha. Visionäär Gates lükkab oma raamatuga „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ mõtted liikuma, et need seejärel tegudeks teha.