Maailm, mis eksisteerib meie maailma varjudes. Vastuolu, mida me kunagi ei näe. Üks naine seisab kahe leeri vahel – ühed tahavad ajaloo kulgu määrata ja teised riskivad vabaduse nimel eluga. Maya peidab end varjamatult Londonis. Kahekümne kuue aastane neiu on hüljanud isa pealesurutud hädaohtlikud kohustused ja valinud tavalise elu. Maya põlvneb pikast vereliinist, kes nimetab end Arlekiinideks – need raevukad sõdalased on valmis ohverdama oma elu, et kaitsta väheseid valituid, keda tuntakse Rändajate nime all. Gabriel ja Michael Corrigan on vennad ja elavad Los Angeleses. Lapsepõlvest peale on noormehi kujundanud lood sellest, et nende surnud isa oli Rändaja, ajaloo kulgu suuresti mõjutanud väikese prohvetite rühma liige. Rändajad suudavad saavutada ülima valgustatuse ja nad on sajandite vältel andnud maailmas tõuke paljudele muudatustele. Gabriel ja Michael, kes on võib-olla pärinud isa võimed, on end alati kaitsnud «väljaspool Võrku» elamisega – jäädes nähtamatuks reaalelu seirevõrgustikule, mis inimesi tänapäeva maailmas jälgib.

Katrina Kalda mahukas romaan „Maa, kus puudel pole varje” on omalaadne düstoopia, mis jutustab elust saladuslikul tasandikul ühe keelatud linna äärealal. Romaan on jutustatud kolme naistegelase, Sabine’i, Astridi ja Marie (vanaema, ema ja tütre) vahendusel, kellel on igaühel erinev suhe kirjeldatavasse maailma. Tegemist on tõeliselt mastaapse romaaniga, mis hoiatab läänemaailma ühe võimaliku allakäigutee eest. Kui eelmised kaks Kalda romaani olid tegevustikult seotud Eestiga, siis uue romaani tegevuspaika ei ole täpsustatud, see on nimetu maailm, mis on kummati ebaõdusalt ehe ja jääb lugejat pikaks ajaks kummitama. Katrina Kalda (snd 1980) on üks praegusaja kõige paljulubavamaid Eesti päritolu kirjanikke maailmas, kelle loomingu vahendamine eesti keelde lubab ka eesti lugejail tema originaalsest ja olulisest loomingust osa saada, lõimida seda osaks Eesti üha mitmekeelsemast kirjandusest. Katrina Kalda on sündinud Tallinnas ja elab alates 10. eluaastast Prantsusmaal. Ta on õppinud Lyoni Ecole normale supérieure’is kirjandust ja õpetanud Tours’i ülikoolis. Tema sulest on ilmunud romaanid „Eesti romaan” (2010, e.k 2011, tlk Anti Saar) ja „Jumalate aritmeetika” (2013, e.k 2013, tlk Anti Saar) ning ta on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.

Utoopilises teoses räägitakse 21. sajandi inimestest kui neist, kes on jätnud minevikku rahvastevahelised erimeelsused ning kes otsivad üheskoos vastuseid planeetidevahelistele küsimustele. Jumalatena käsitletakse tulnukaid, kes maalaste esivanemaid külastasid ning neile teadmisi jagasid.

Mary Wollstonecraft Shelley "Frankenstein ehk Moodne Prometheus" (1818) kasvas välja süngest ja üleloomuliku tegelaskonnaga gooti romaanist, mis oli moes 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi algul Lääne-Euroopas. "Frankensteiniga" lõi 19-aastane autor uue kvaliteedi õuduskirjanduses ja kirjanduses tervikuna. Omas ajas oli romaan tavatu selle poolest, et autor püüdis üleloomulikke jõude teaduslikult seletada.