Samal hommikul kell 9.59 startis Vandenbergi baasi rangelt salastatud angaari MSH-9 betoonväljakult reaktiivhelikopter K-4 ja võttis suuna itta, Arizona poole. Otsuse kohta tõusta just sellelt stardiplatsilt tegi major Manchek, kes ei tahtnud, et skafandrite vastu liigset uudishimu tuntaks. Sest helikopteris istus kolm meest -- piloot ning kaks teadlast -- ja kõigil neil oli läbipaistev plastmassist skafander seljas, nii et nad nägid välja nagu trullakad marsielanikud või, kui kasutada ühe angaaritehniku sõnu, "nagu õhupallid "Macy" paraadil". Kui helikopter selgesse hommikutaevasse tõusis, silmitsesid kaks reisijat teineteist. Üks neist oli Jeremy Stone, teine Charles Burton. Mõlemad olid paari tunni eest Vandenbergi jõudnud, Stone Stanfordist ja Burton Houstonist, Baylori Ülikoolist. Michael Crichton (sünd 1942) kuulub Ameerika Ühendriikide ulmekirjanike nooremasse põlvkonda, on selle menukamaid ja viljakamaid esindajaid. Ta õppis Harvardi Ülikoolis ja lõpetas sealse Meditsiinikooli 1969. aastal, selsamal aastal, mil ilmus esmakordselt käesolev ulmeromaan. Michael Crichton on oma kätt proovinud mitmes žanris kriminaalromaanist dokumentaalteoseni.

Pean tunnistama, et kohanesin üllatavalt kergesti puuriselu tingimustega. Mis puutub asja materiaalsesse külge, siis nautisin lausa paradiisirõõme: päeval täitsid ahvid mu vähimadki soovid, öösel jagasin ilmaruumi ühe kõige kaunima tüdruku aset. Harjusin selle elulaadiga niivõrd, et terve kuu ei teinud ühtegi tõsisemat katset selle lõpetamiseks, lakkasin koguni tajumast tema erakordsust ja alandavaid külgi. Vaevalt õppisin juurde mõned ahvikeelsed sõnad, ei midagi enamat. Loobusin püüetest Ziraga kontakti luua, nii et kui algul kalduski vaistlikult minus mõistuslikku olendit nägema, pidi ta nüüd nõustuma Zaiuse väidetega ja käsitama mind kui oma planeedi inimest, see tähendab kui looma, ent igal juhul mitte kui mõistuslikku olendit. Pierre Boulle (1912–1994) sündis Avignonis. Omandanud inseneri elukutse, töötas ta 1936–1939 tehnikuna Briti kummipuuistanduses Malaisias. Teise maailmasõja künnisel läks ta vabatahtlikuna Prantsuse sõjaväkke Indohiinas. Prantsuse vastupanuliikumise ja Charles de Gaulle'i poliitika toetajana langes sõjavangi. Kannatused ja katsumused vangistuses ajendasid teda kirjutama esimest menuromaani "Sild üle Kwai jõe", mille ta avaldas 1952. aastal, pärast Prantsusmaale naasmist. Boulle'i mõlema menuromaani kuulsust on tugevasti suurendanud nende põhjal tehtud filmid. "Sild üle Kwai jõe" (režissöör David Lean) sai 1957. aastal mitu Oscarit. "Ahvide planeedi" alusel vändatud film (1968) aga kujunes teleseriaalide ja animafilmide kaasabil kinodes kultusteoseks.

See raamat on pühendatud dr J. Allen Hyneki mälestusele. Teadlasena oli ta esimene, kes taipas selle probleemi tähtsust. Mõtlejana mõistis ta selle suhteid meid ümbritsevate teiste suurte saladustega. Õpetajana jagas ta vabalt andmeid ja oma arusaamu. Inimesena ta imestas.

Menukate aimeraamatute autori Graham Hancocki esimene ilukirjanduslik teos "Ajarännak", mille sündmustik hargneb rööbiti 21. sajandil ning kiviajal, pajatab inimkonna tasandil toimuva hea ja kurja vahelise kosmilise konflikti loo. Kui 21. sajandi Los Angelesest pärit tasakaalutu teismeline Leoni tajub uimasti üledoosi tõttu surmalähedast kogemust, kandub tema hing nüüdismaailmast 24 000 aasta tagusesse paralleelmaailma. Seal põimub tema saatus noore naise Ria omaga, kes võitleb elu eest raevukate illimanidega, keda juhatab inimkonna hävitamist ihaldav vägev deemon Sulpa. Neidudel peab kurjuse jõudude alistamiseks jätkuma söakust tungida kummalistesse paikadesse, alistada oma kõige sügavamad hirmud ja pidada võitlust, milleks nad polnud kunagi valmistunud...