Teos on sisu poolest järjeks varem ilmunud diloogiale "Kuhu kõik nad jäid?". Taas vaata autor tagasi Urvaste kihelkonna rahva elule 20. sajandi keskel. Veerandsada lugu ja laastu jutustavad nii mitmesse ilmakaarde paisatuist kui ka neist, kes on tänini jäänud truuks kodupaigale.

Eesti võimas mees unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal. KONSTANTIN PÄTS (1874–1956) tundis Eesti sõjaeelse vabariigi juhtivatest riigimeestest kõige rohkem huvi Soome vastu. Ta oli mitmekordne peaminister ja riigivanem ning lõpuks Eesti Vabariigi president aastatel 1938–1940. Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooskul, mil ta seal elas, sai Soomest tema jaoks ideaalmaa, eeskuju Eestile. Eesti Vabadussõja perioodil 1918–1920 arendas Päts oma kauaaegset meelisideed unioonist või kaksikriigist koos Soomega. See mõte sai tuge sõjalisest abist, mida Soome Eestile Vabadussõjas andis. Kaksikriigi idee leidis Eestis palju poolehoidu, kuid Soomes oldi kahtlevamad. Riigipeade iga-aastased kohtumised algasid 1931. aastal, kui riigivanem Päts tegi visiidi Soome. Muuseas arutasid riigijuhid salajasi plaane maade sõjalisest koostööst ja Soome lahe sulgemisest. Soome ja Eesti kõrgetasemeline koostöö jätkus ka pärast seda, kui Pätsi juhtimisel sai Eestist 1934. aastal autoritaarne riik. President Kyösti Kallio haigus ja Soome Talvesõda lõpetasid need visiidid. 1940. aasta suvel kaotas Eesti iseseisvuse ja Päts küüditati Nõukogude Liitu. Mõni päev enne deporteerimist tuli Päts veel oma lemmikidee juurde tagasi ja pani kirja Soome ja Eesti liitriigi plaani. Seppo Zetterberg (sünd. 1945) on olnud Jyväskylä ülikooli ajaloo professor ja ajakirja Kanava peatoimetaja. Ta on Tartu ülikooli audoktor ja Soome Teaduste Akadeemia liige ning olnud Soome Instituudi juhataja Eestis. Varrakult on varem ilmunud tema raamatud "Maailma ajalugu" ja "Rändajad Soome sillal".

Koguteos on Haapsalust, tema elust, olust ja inimestest seitsme sajandi vältel. Üheksateistkümne autori kirjutised annavad ammutuntu kõrval Haapsalu kohta teada ka mõndagi uut. Ja see ongi, mis peaks tekitama lugemishuvi mitte üksnes haapsallastes ja linnakesest võrsunuis, vaid kõigis kultuurilembestes lugejates. Sisukord: Piiskop Hermanni residentsiks Haapsalu ja De la Gardie'd Bernhard Laipman Ants Laikmaa Karl Treufeldt Oskar Gher Jakob Kunder Herbert-Armin Lebbin Leo Randre Alexander Heinrich Neus Carl Friedrich Wilhelm Russwurm Carl ja Karl Hunnius Ferdinand Johann Wiedemann Villem Grüntal-Ridala Ernst Enno Jaan Spuhl-Rotalia Aleksander Siimon Pjotr Tšaikovski Rudolf Tobias Cyrillus Kreek Nikolai Roerich Roman Haavamägi Leopold Kumel Endel Vooremaa Heino Tooming Lõpetuseks

Sisukord: Lennuväe päevapiltnik Õiguse ajaloo GRAND OLD MAN Viimane filmimeeste vanast kaardiväest Kui Eesti laskurid võitsid Argentiina karika Toompealt Kadriorgu – mälestusi kahest lossist Seitseteist aastat Siberis Teenistuslehele kandmata ridu Saatuslik maandumine Nõukogude partisan, natsismi vang, Ameerika sõdur, GULAGi vang, eesti põllumees Maestro noorusmaalt