Kuuekümnendate aastate vaimne revolutsioon lõi uue postpoliitilise, ecstasyl ja individuaalsel vabadusel põhineva ühiskonna. See liikumine oli "vaimustus", millest oleks võinud arvata, et see saabub alles 21. sajandil. See oli müstiliste, üleloomulike, kummituslike ja viirastuslike unenägude kulminatsioon, mille me lõime kõrgeimas psühhedeelilises (avatud meele) seisundis. Ekstaasipoliitika esimene väljaanne ilmus 1968. aastal. Hiroshima-järgsete elektrooniliste laste esimene laine oli siis just saanud 21-aastaseks. See raamat oli dramaatiliselt erinev varasematest tekstidest, kus mõõdukad Harvardi psühhometristid kirjutasid teadvust avardavadest toiduainetest ja droogidest. Psühhedeeliline kogemus ja psühhedeeliline lugeja olid õpetlikud kirjutised, mis olid rajatud vanadele šamaanitraditsioonidele ja millest võisid saada juhendid küpsetele mõtlevatele otsijatele.

Hea elu on igavene tasakaalu hoidmine inimelu väiksuse talumise ja selle suuruse ohjes hoidmise vahel. On igati inimlik soovida paremat elu ja muutust sinna, kus on hõõrumist. Kui vaid saaks hakata lihtsal kombel natuke paremaks, toredamaks ja tasakaalukamaks inimeseks! Sellepärast üritamegi hoolega vabaneda asjadest, millega oleks targem õppida toime tulema. Tahame tunda rõõmu, aga vältida valu. Tahame pidutseda, aga mitte pärast pidu koristada. Tahame kiireid, kergeid ja lihtsaid lahendusi, mis viiksid meid õndsusse! Kui tead, mida ja kuidas saad mõjutada ja mida mitte, säästad jõuvarusid selle jaoks, mis on sulle kõige tähtsam. Psühhoterapeut Maaret Kallio suunab oma raamatus targalt elu ebatäiuslikkusega leppima. Maaret Kallio on hinnatud soome psühhoterapeut ja autor, ta on ka Helsingin Sanomate kolumnist. Lisaks psühholoogilisele nõustamisele Kallio koolitab, peab „Nõudlikult leebe”-nimelist blogi ja on tuntud ka telesaadetest. Elu on. Punkt. Superelu on hiigeleksitus. Tark valib oma võitlused.

Psühholoogi, psühhiaatrit ja USA üht parimat arsti Dr Charles Whitfieldi võib pidada lapsepõlvetraumadest ja sõltuvustest paranemise teerajajaks.

Tema teadustööd, raamatud ja teraapiagrupid on aidanud lugematul hulgal inimesi, kes on vaevelnud alkoholismi, narkosõltuvuse, posttraumaatilise stressi või valusate minevikutraumade käes. Kuid kõige rohkem on dr Whitfield andnud oma patsientidele ja lugejatele lootust: minevikuvalust ja hingekriipivatest traumadest on läbimõeldud sammude, kannatlikkuse ja teiste inimeste toega võimalik täielikult terveneda.

Sisemine Laps on see osa meist, mis on elav, energiline ja loominguline, see on meie Tõeline Mina. Kui seda osa lapsepõlves ei toetata või kui kogeme mis tahes väärkohtlemist, kerkib pinnale vale-Mina. Dr Whitfieldi raamat aitab vale-Mina ära tunda, ohvrirollist ja sõltuvusmustrite lõksust pääseda ning hingetraumadest terveneda. Nii saame taas ühenduse enda rõõmsa ja elu armastava Sisemise Lapsega, kellega koos on märksa lihtsam iseenda, oma tegevuste ja suhetega rahul olla.

Sõnaraamatu definitsiooni järgi on ärevus mure, närvilisus või rahutustunne, mis tekib ligiolevast sündmusest või millestki, mille tulemus on ebamäärane. Kuivõrd iga peatselt saabuv sündmus on ligiolev, ja kuna saame kindlad olla vaid selles, et asjad on ebakindlad, võib ärevus tõsta pead iga kell. Kliinilise psühhiaatri Judson Breweri praktiline teejuht tõhustab ärevusega tegelemist ning aitab boonusena saada jagu kõigist seda saatvatest tarbetutest harjumustest ja sõltuvustest. Meditsiinilised käsiraamatud toovad ärevuse tüüpiliste sümptomitena välja närvilisuse, rahutuse, kergesti tekkiva väsimuse, suurenenud lihaspinge ja -valu, ärrituvuse ning keskendumis- ja uinumisraskused. Paljude jaoks on ärevus kui metsapõleng, mis saab alguse tikutõmbest koidikul ja lõõmab päeva edenes üha ägedama leegiga, et seejärel õhtul voodisse ronides imestada: "Miks mul küll und ei tule?" Teisi kimbutavad paanikahood, mis tabavad neid ootamatult kui välk selgest taevast või ajavad südaöösel une pealt üles. Kolmandad muretsevad aga konkreetsete asjade pärast. Dr Brewer on oma teadustöödes keskendunud ärevuse ja harjumuste (alkoholi liigtarvitamisest stress-söömise ja sissejuurdunud viivitamiseni) vahelistele seostele: miks me õpime ärevile minema ning kuidas me kujundame sellest harjumuse. Tema lahendustele orienteeritud raamat: tutvustab ärevuse tekkimise psühholoogilisi ja neuroteaduslikke selgitusi; annab kondikava, mille toel ärevuse taandumise nimel tööd alustada; näitab, kuidas tuvastada ärevuse päästikuid (ka neid, mille ärevus ise valla päästab); aitab mõista, miks me takerdume mure ja hirmu tsüklitesse ning kuidas ajakohastada aju tasuvõrgustikke nõnda, et nende haardest vabaneda; õpetab aju õppimiskeskusi kaasavaid võtteid, et ärevuse tsüklitest (ja teistest harjumustest) välja murda. Võimalik et tegu on ainsa ärevusealase raamatuga, mida eales vajate. Juhindudes oma laboris tehtava neuroteaduse viimasest sõnast ja kliiniliselt tõestatud võtetest, avaldab dr Brewer leidlikult selle, miks ärevustsüklid on nõnda visad murduma. Näidates selgelt, kuidas ja miks on muretsemine niivõrd sõltuvust tekitav, juhendab ta lugejat vabanema vanadest harjumustest, mis ärevust käigus hoiavad, ja harutama lahti köidikuid, mis elu aheldavad. Tegu on tõenduspõhise psühholoogiateadusega selle parimal kujul. Mark Williams, Oxfordi Ülikooli kliinilise psühholoogia emeriitprofessor, raamatu "Mindfulness" kaasautor