Theodor Fontane (1819-1898) romaanides on huvikeskmes harilikult naistegelane, "Krahv Petöfys" seevastu meessoo esindaja. Laitmatu käitumisega šarmantne krahv Adam - vanapoiss - on täitnud oma elu teatrietendusi jälgides ja kunstigaleriisid külastades, kannatab aga üksinduse pärast. Seitsmekümneaastasena teeb ta katse elutühjust täita ja abiellub noore võluva näitlejatari Franziskaga.

"Pikapeale tekkis tal oma nime suhtes vastutuse tunne. Nimi muutus talle lähedaseks ega ärritanud enam. Kassandrast kirjutati raamatus kui ennustajast, keda kunagi keegi ei uskunud, kuid kelle sõnad alati tõeks osutusid. Kassandra teadis küll kõike, nägi ette Trooja langemistki, kuid oli võimetu sündmuste käigus midagi muutma." Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna lõpetanud noore kirjaniku Kärt Hellerma teine romaan.

Darby Lane ja Russell Gunn on olnud lahutamatud sõbrad alates lapsepõlvest Hoburauas, imelise Baton Rouge'i Ameerika lõunaosariikide mugavuses ja lapsepõlve toreduses, nad jäävad sõpradeks ka koolis ja pärast kooli. Siis juhtub aga see, mida keegi ennustada ei suuda – traagiline õnnetus võtab Russellilt elu ja Darby maailm puruneb. Täielikult meelt heites naaseb Darby Hoburauda ja klammerdub ainsate perekonnaliikmete külge, kes teda on kasvatanud: oma kolme riukaid täis ja värvika loomusega tädi külge. Paranemise pikk teekond saab alguse, kui Darby hakkab Russi venda Beni täiesti uutmoodi pilguga vaatama... Järsku tärkab leina asemele armastus ja Darby saab ülesande, milles tädid teda aitavad – Ben tuleb kokku viia oma isaga, kellest ta on võõrdunud – kui neil vaid õnnestub läbi näha Beni kasuema karjeristiplaanidest. Tuletades meelde seda õrnust ja kannatlikkust, millega ta müügiks nukumaju ehitab, hakkab Darby kaotatud maailma asemele uut looma – ja mõistab, et tõeline armastus võidab kõik.

Anna pole haige, aga võiks sama hästi olla. Kolmeteistkümnendaks eluaastaks on ta üle elanud lugematuid operatsioone, vereülekandeid ja süste, et tema vanem õde Kate saaks võidelda leukeemiaga, mis on teda lapsepõlvest peale vaevanud. Eostamiseelse geneetilise diagnoosi tulemusena sündinud Anna loodi Kate’ile luuüdidoonoriks – elu ja roll, mida Anna kunagi pole kahtluse alla seadnud… kuni tänaseni. Sarnaselt enamiku teismelistega hakkab Anna huvi tundma, kes ta tegelikult on. Aga erinevalt enamikust teismelistest on ta end alati määratlenud oma õe kaudu – ja Anna teeb otsuse, mis enamiku jaoks tundub mõeldamatu, otsuse, mis rebib tema perekonna koost ja millel võivad olla saatuslikud tagajärjed tema armastatud õe jaoks. "Oma õe hoidja" uurib, mida tähendab olla hea lapsevanem, hea õde, hea inimene. Kas on moraalselt õige teha kõik võimalik lapse elu päästmiseks, isegi kui see tähendab teise lapse õiguste rikkumist? Kas otsing oma tõelise mina leidmiseks on seda väärt, et endast halvemini arvama hakata? Kas järgida oma südant või lasta teistel end juhtida?