Olles esimene, kes ühendatud Euroopa ideed omal viisil kuulutas ning realiseerida püüdis, sai see siiski Napoleonile keisrina ja rahvaste juhina hukatuslikuks. Märtrioreool, mille ta välja teenis vaevarikkas pagenduses üksikul kaljusaarel, St. Helenal, tegi ta aga tulevaste sugupõlvede ees surematuks.

Noorelt lesestunud kaunist korsiklannat LETIZIAT tabab üks saatusehoop teise järel. Aga sellest pole veel küllalt. Talle on määratud astuda otse keset suure ajaloo keeristormi, sest tema kaheksast ellujäänud lapsest võrsub üks keiser -- NAPOLEON I --, kolm kuningat, üks kuninganna, üks suurhertsoginna, üks hertsoginna, üks vürst... Ent meelehärmiga märkab see väärikas naine, kuidas tema lapsi haaravad üha enam võimuahnus, pillamishimu ja lodevus. Ning tõusule järgneb taas langus...

Inglise kirjanik ja ajaloolane Helen Rappaport tutvustab lugejale põnevat küsimust, mis on juba sadakond aastat ajaloo- ja poliitikahuvilistele palju peamurdmist põhjustanud: miks ei õnnestunud tsiviliseeritud maailmal päästa Vene viimast keisriperekonda bolševike haardest, mis viis lõpuks Romanovite julma mõrvamiseni 1918. aasta juulis Jekaterinburgis. Raamatus kirjeldatakse põimuvate ja põrkuvate taotluste ning soovide rägastikku, mille tulemusel sündmused fataalse järjekindlusega õnnetu lõpplahenduse suunas arenesid, ilma et oleks võimalik üheselt osutada inimesele või inimestele, keda selles süüdistada. Süü, kui sellest üldse rääkida, jaotub väga paljude vahel. Oma osa on ohvritelgi, välja arvatud lapsed, kelle surm rõhub tuhandeid südametunnistusi tänini. Rohkete ajalooliste üksikasjade koostoimes avaneb lugeja ees peaaegu panoraamne pilt murdelisel ajalooperioodil tegutsevate inimeste võimaluste piiridest. Pealtnäha lihtsad otsused ja teod osutuvad lähemal vaatlusel võimatuiks või utoopilisteks, suurt võimu omavad inimesed aga on arvukate asjaoludega käsist-jalust seotud, mis jätab neile oma tahtmise elluviimiseks vähe võimalusi, kui üldse.

Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) romaan kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi "revolutsiooni libust", aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.