Filosoofia ja religioon on niisama vanad kui ajalugu ning ühtaegu niisama tänapäevased kui kõige värskemad ajakirjandusuudised. Ideed, mis sepistati juba sajandite eest, kujundavad ja vormivad meie mõtlemisviisi ning elulaadi veel tänagi. Käesolev raamat annab linnulennulise ülevaate rohkem kui neljakümnest murrangulise tähtsusega filossofi loomingust. Esindatute seas on sellised suurkujud nagu Platon, Aristoteles, Augustinus, Descartes, Kant, Locke, Nietzsche, Freud, neile lisaks aga veel mitmeid teisi. Lugejale pakutakse huvitavat teavet sellistest mõistetest ja nähtustest nagu esksitentsialism, feminism, humanism, ratsionalism, paranormaalsus, New Age, aga veel paljust muustki. Lisaks filosoofia põhiprobleemide käsitelule leiavad raamatus valgustamist ka nendega põimuvad moraali- ja religiooniprobleemid. Linda Smith on tegelenud religiooni õpetamisega vägagi laia tasemeskaalaga õpilaskonnale. Käesoleval ajal peab ta loenguid Londoni King's College'is. Ta on kirjutanud terve rea haridusalaseid käsiraamatuid, mis mõeldud kasutamiseks koolides. William Raeper on õppinud Oxfordi Hertford College'is inglise filoloogiat ja Nottinghami St John's College'is teoloogiat. Käesoleval ajal elab ta Oxfordis ja tegeleb pedagoogilise tööga ning on tuntud ka literaadina.

Missugune on juhuse osa meie elus? Kes on mõelnud selle küsimuse üle, see on kindlasti märganud, kuivõrd me sõltume juhusest. Juhuslikkus ümbritseb meid igast küljest.

Kuidas elada tähendusrikast elu, seistes silmitsi tundmatuga, küsib raamatus "Tähtsaimad küsimused" tuntud briti filosoof Bryan Magee (1930–2019). Inimestel on põhimõtteline vajadus mõista, kes me oleme ja milline on maailm, kus elame. Mõistus aitab sellele üksjagu kaasa, aga salapära jääb. Magee argumenteerib provokatiivselt, et õigupoolest ei ole meil mingit võimalust hoomata enda olemust ega leida lõplikke vastuseid ka kõige fundamentaalsematele küsimustele, ent on vaks vahet, kas minna kaotsi päevavalges või pimedas. Magee kutsub lugejat üles kaardistama, kust jookseb mõistetavuse piir. Arutlustes toetub ta oma peamiste filosoofiliste õpetajate nagu Locke'i, Hume'i, Kanti ja Schopenhaueri töödele. 1970.–1980. aastatel nii teles kui ka raadios aktiivselt filosoofilist mõtlemist populariseerinud Magee eelviimaseks raamatuks jäänud "Tähtsaimad küsimused" on kokkuvõtlik, mõttetihe ja sügavalt isiklik arutlus elu (ja surma) tähenduse üle.

Raamat sisaldab tuntud filosoofi, muusiku ning arsti Albert Schweitzeri (1875-1965) neljaosalisena kavandatud "Kultuurifilosoofia" kaks esimest osa: "Kultuuri allakäik ja taasloomine" ning "Kultuur ja eetika" (esitrükk 1923). Teoses analüüsitakse kultuuri mandumise põhjusi ja osutatakse ühtlasi kultuuri uuestisünni võimalustele. Pühendades palju tähelepanu eetilise mõtte ajaloole, eritleb autor kriitiliselt eetikasüsteeme Vana-Kreekast kuni läinud sajandi lõpuni. Uut optimistlikku maailmavaadet otsides jõuab mõtleja oma humanistliku eetika põhiprintsiibini "aukartus elu ees". Tänapäevale nii haruldase mõtlejatüübina, kelle filosoofia ja võltsimatu humanism, kõlbeliselt terviklik elu ja tegevus ajastu vaimsele situatsioonile mõju avaldasid, väärivad Schweitzeri ideed loovat suhtumist seoses mitmete nüüdisprobleemidegagi.