Peaaegu kümme aastat varjas Tim oma depressiooni. See pani teda tundma ennast nõrga ja alaväärsena ning ta arvas, et elu variseb kokku, kui keegi tema probleemist teada saab. Kui ta lõpuks rääkima hakkas, tuli välja, et ta polegi üksi. Raamat "Ka mehed nutavad" kummutab eelarvamuse, et mehed on tugevad, kui nad ei märka ega tunnista depressiooni ja ärevust endal ega teistel. See on jõhkralt aus, kohati valus ja kohati naljakas lugu sellest, mida tähendab, kui tahad olla "tõeline mees". Raamatu on kirjutanud mees, kes otsustas, et tahab oma lugu jagada, sest küllap on teisigi, kes on temaga sarnases olukorras. See on Timi lugu, aga see võib olla ka sinu või sinu lähedase inimese lugu.

Järjekindel isiksus on väga töökas, täiust taotlev, sihikindel, pro­duktiivne, energiline, eesmärgikindel, piinlikult täpne ja teovõimas. Harilikult on niisuguse isiksuselaadiga inimesed enda vastu väga nõudlikud, mis puutub asjade elluviimisesse, moraali ja vastutusse. Nad kalduvad olema ambitsioonikad, aga mitte tingimata karjääriredelil tõusmise mõttes, mida ambitsioonikusega tavaliselt seos­tatakse. Järjekindlus võib viia nii kogude viisi luuletamise kui ka tippjuhiks pürgimiseni. Kas tundsite ennast selles kirjelduses ära? Kompulsiivsus on suure saavutusvajadusega inimese relv, mis tasakaalukal rakendamisel toob palju kasu ja toidab ambitsioone, ebaterve intensiivsuse korral aga pöördub tema enda vastu, põlistades jäika ja kontrollivat meelelaadi, mis omakorda hoiab teda pinges, toob kohustused ettepoole kõigest muust, lõhub inimsuhteid jne. Järjekindlus kui isikuomadus võib niisiis sama skaala eri otstes mõjutada teie elu äärmuslikel viisidel. Gary Trosclair aitab jõuda sügavama arusaamiseni sellest, mis üldse on järjekindel või kompulsiivne isiksus, kuidas selliseks kujunetakse ning mis kihtidest see koosneb. Selle raamatu abil õpite teadvustama oma lugu, seadma paremini prioriteete ning juhtima eluterveid muudatusi olulistes eluvaldkondades. Teadvustage oma mina osi, hoidke ohjad kindlalt käes ja võtke enda ülipüüdlikkusest maksimum.

On tõenäoline, et olete lapse käitumise tõttu läinud endast välja ja reageerinud mõtlematult. Oleme ju kõik – eriti pärast 2020. aastat – puutunud kokku statistikaga kogu maailma lap­sevanemate stressi, ärevuse ja reaktiivse käitumise kohta. Vanemad tunnevad, et nad on liialt ametis koduse elu ja tööelu ühitamisega ning et nende käed jäävad liiga lühikeseks. Ükskõik kus te oma lapsevanemateekonnal ka ei ole, alati on olemas võimalus teha asju paremini, luua kontakt ja leida kaoses rahu. Selle asemel et korrata samu mustreid ja tunda, et kõik kasvab üle pea, või kogeda ebakindlust edasise tegut­semise suhtes, on käes hetk anda endale luba lasta lahti süütundest ja häbist, mida tekitab mõte, et olete „halb“ lapse­vanem või et teil on „halb“ laps. Te kumbki ei ole halb, puu­dulik ega vale. Laste kasvatamine on raske ja me kõik vajame häid, praktilisi ja tõhusaid töövahendeid, mis aitavad meil sellel teekonnal navigeerida. Reaktiivsus tähendab negatiivseid käitumisviise, mis aval­duvad siis, kui lapse käitumine vanemat ärritab. Sageli avaldub see karjumise, ähvardamise või isegi löömisena. Lapsevanema reaktiivne käitumine võib avalduda ka ülemäärase premee­rimise või liigse altkäemaksu andmisena siis, kui vanem on lapse käitumisest tüdinud. Lapsevanemate nõustaja Laura Linn Knight annab raamatus kätte tööriistad nii teile kui teie lastele, et saaksite koos sammhaaval rahulikumat kodukeskkonda kujundada ja kõrvaldada raskused, millega lapsed ja nende vanemad sageli silmitsi seisavad: kuulamisoskus, rutiinid, enesekontroll, võimuvõitlus, ekraaniaeg, enesehool jne.

Kuidas sul päriselt läheb? Su elus on kõik justkui hästi: tööl on kõik stabiilne, pere puudust ei kannata, tervis on enam-vähem korras. Miks sa siis tunned, et midagi oleks nagu ikkagi puudu? Mis hoiab sind tagasi end õnnelikuna tundmast? Midagi hullu pole ju juhtunud, mis elu pea peale pööraks…? Selles võibki asi olla. Kipume elu jooksul kogema väiksemaid traumasid, niinimetatud pisitraumasid – mikroagressioonid, gaasikeeramine, toksiline positiivsus, emotsionaalne pimedus jne –, millest igaüks jätab meile paratamatult jälje. Pisitraumade varjatud psühholoogilise mõju võime aga avastada alles aastaid hiljem, kui pinnale kerkivad kohanemismehhanismidest tingitud reaktsioonid, nagu näiteks kehv uni, ülesöömine, intensiivsed ärevushood teatud olukordades või hoopistükkis petturi sündroom, mis takistab meil oma saavutuste üle uhkust tundmast. Dr Meg Arroll on praktik. Koostöös klientidega on ta välja töötanud TTT-lähenemise: ¤teadvustamine – avasta sulle omane pisitraumade kooslus ja selle mõju ning haara oma elu üle kontroll; ¤tunnistamine – aktsepteeri need pisitraumad, et neil poleks enam kontrolli sinu elu üle; ¤tegutsemine – astu vajalikud sammud ihaldatud elu loomiseks. Kuna elu ei ole mitte sprint, vaid maraton, siis võta see raamat endale kaaslaseks ja hakka sammhaaval astuma. Võid üllatuda, millisel moel pakutud tööriistad sinu elu muuta võivad. Leia kontakt iseendaga ja asu taas oma elu peategelase positsioonile!