See on avameelne portree USA presidendist Donald J. Trumpist ja teda kujundanud perekonnast. Mary L. Trump, ametilt kliiniline psühholoog, Donaldi ainuke vennatütar, heidab oma raamatus valgust nende perekonna tumedale ajaloole, et selgitada, kuidas tema onust sai mees, kellest on nüüdseks kujunenud oht kogu maailma tervislikule seisundile, majanduslikule turvatundele ja ühiskondlikule korraldusele. Mary L. Trump veetis suure osa oma lapsepõlvest vanavanemate uhkes New Yorgi majas, kus kasvasid üles ka Donald ja tema neli õde-venda. Vaimsete traumade, hävitavate suhete ning hooletuse ja kuritarvituse traagilisest koosmõjust põhjustatud sündmused on koos perekonnas järgitavate mustritega vorminud mehe, kes on end praegu sisse seadnud Ameerika Ühendriikide presidentide Ovaalkabinetis. Mary räägib oma perekonna süngetest ja tihtipeale segadusse ajavatest sündmustest nende vahetu tunnistajana, jutustades vaimukalt ja isegi humoorikalt. Ta kirjeldab halastamatu üksikasjalikkusega kõike: nii perekonna imetlust onu Donaldi vastu kui ka seda, kuidas Donald, Fred Trumpi lemmikpoeg, oma isa naeruvääristas ja kõrvale heitis, kui too hakkas alla jääma Alzheimerile.

Riigikaitse ei ole raketiteadus või elementaarosakeste füüsika. See kolmekümnest ajakirjanduslikust artiklist kokku pandud raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale teadvustamaks Eesti riigikaitse võtmeprobleeme. Siin ei käsitleta ainuüksi probleeme, vaid pakutakse ka lahendusi.

Eesti Ajalehtede Liidu 2007. aasta parima arvamusloo autor.

Ajal, mil Vabadussõja rinnetel kõnelesid relvad, rikkusid tagalas rahu erakondade nääklused, kommunistide õõnestustegevus, streigid, välikohtud, Saaremaa mäss. Lisaks iseseisvuse kindlustamisele lahinguväljal lõid sõjaväelased kaasa ka sisepoliitikas. Ülemjuhataja Laidoneri volitused mitmes tagalat puudutavas küsimuses olid peaaegu diktaatorlikud ja mõned poliitikud kartsid, et sõjaväelased kehtestavad riigis diktatuuri. Raamat räägibki lähemalt sõjaväelaste rollist Vabadussõja-aegses sisepoliitkas – kuidas tagati kord, suruti maha enamlased, mõisteti kohut, korraldati tsensuuri ning püüeldi poliitikutega ühiste või sootuks erinevate eesmärkide poole.

17. juunil 1929 astus mootorlaeva "St. Louis" pardalt New Yorgi sadamakaile sihvakas heledapäine noormees, taskus Eesti Vabariigi diplomaatiline pass. See oli 23aastane Ersnt Jaakson, keda ootas töö San Francisco Eesti aukonsuli sekretärina. Ameerika Ühendriikides kulges kogu tema edasine elu ja sai teoks ajalooline missioon: hoida okupatsiooniaastail peakonsulina Eesti Vabariigi järjepidevust. Kodumaad nägi Jaakson uuesti alles 63 aasta pärast. Anne Velliste on kasutanud käesoleva raamatu kokkupanekul Ernst Jaaksoni mälestuskatkeid, intervjuusid tema sõprade, tuttavate ja aatekaaslastega ning unikaalseid kirju ja dokumente. Seeläbi räägib raamat ühtlasi paljudest Põhja-Ameerika, Rootsi ja Inglismaa eestlastest, kes ei unustanud oma isamaad.