"Haned-luiged, tulge koju!" algab kõige kummalisema palvega, mille ükski klient Wolfe´ile esitanud: noor naine soovib tema majas nädal aega kellegi teadmata elada. Wolfe´i keeldumisest saab alguse sündmuste ahel, mille sunnil tööd vihkaval detektiivil tuleb lõpuks lahendada kolm mõrva. Pikka aega teevad tundmatu mõrtsuka roimad uurijad õige nõutuks. Archie heitumust näitab kas või see, et selles loos näeme teda enneolematul kombel politseiga koostööd tegemas. Enda jaoks pingutavaid samme astub ka Nero Wolfe, et oma kodurahu - ja selle tarvis ka seadus ja õiglus - taas jalule seada.

"Verdunud võltssilma juhtum" rõõmustab lugejaid, kellele meeldib näha Masonit hulljulgeid trikke tegemas. Seekord ronib advokaat sõna otseses mõttes mööda seinu ja mängib politseiga peitust. Nagu ikka, on mängus kaunid ja kadumakippuvad noored naised, hämarad lood minevikust, valelikud kliendid ja jõuline ringkonnaprokurör.

Muinasjutulises Lähis-Idas, kõrbes, kus kunagi õitses Babülon, teostab väljakaevamisi arheoloogiline ekspeditsioon... Ekspeditsiooni koosseisu kuulub imeilus naine, kel on mõistatuslik minevik... See naine mõrvatakse... Kõik märgid näitavad, et mõrvar pärineb selle naise minevikust ning ka seda, et mõrvamine on tal harjumuslik...Lahenduse peab leidma Hercule Poirot... Kes selle ka leiab... Õigemini leiab ta lahendused mitmele kuriteole...

Miss Marple on enam kui üllatunud, kui ta saab kirja nädal tagasi surnud tuttavalt. Kirjas ärgitatakse Miss Marple'it ühte lugu uurima... tõsi, mis lugu see selline on, selgub alles uurimise käigus. Nemesis. Sellise nimega kutsus Miss Marple end kunagi Kariibi mere saarel puhkusel olles. Tõtt öelda, õigustab nutikas vanapiiga täielikult seda nime.