Psüühikat on inimkond püüdnud mõista juba aastatuhandeid. Ometi on ka tänapäeval psühholoogias rohkelt vastamata küsimusi. Veelgi enam, võib kahtlustada, et paljusid olulisi küsimusi pole veel isegi küsitud. "Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini" on mõeldud kõigile, kes soovivad inimese psüühikat ja selle olemust paremini mõista. Aaro Toomela kolmeköitelises teoses vastatakse kolmele põhjapanevale küsimusele. Esiteks, kas kujutiseloome on võimalik ainult kõnepõhise ehk semiootiliselt vahendatud mõtlemise alusel? Teiseks, kas lapse vaimse arengu staadiumid vastavad inimkultuuri arengu staadiumidele? Ning kolmandaks, mis on kunst? Raamat on kirjutatud laia lugejaskonda silmas pidades, kuid tegemata siiski järeleandmisi teaduslikkuses. Teose "Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini" teise köite "Inimkonna tee kritseldustest kunstiks" põhiteemaks on küsimus, kuidas on kujutiseloome arenenud inimkonna mitme miljoni aastase ajaloo vältel. Lähemal uurimisel selgub mitu huvitavat asja. Kõigepealt see, et inimene on siiamaani tõepoolest teadaolevalt ainuke loom, kes suudab iseseisvalt äratuntavaid asjade ja sündmuste kujutisi luua. Kuna inimese psüühikat eristab muudest loomadest just kõneliselt vahendatud mõtlemise võime, leiab kinnitust väide, et kujutiseloome aluseks on kõnelise mõtlemise protsessid. Seejärel avaneb kujutiseloome areng inimkonna ajaloos. Selgub, et hoolimata mõningatest teisejärgulistest erinevustest on kultuuri ja lapse kujutiseloome arengustaadiumid oma psühholoogiliselt olemuselt identsed. Lisaks selgub, et needsamad arengustaadiumid ilmnevad nii tasapinnaliste piltide kui ka kolmemõõtmeliste kujude loomisel.

Elo Viidingu raamat "Margaret ja Kadriorg" on kaunis, ühtaegu mõtlik ja elav ülevaade 300-aastase Kadrioru ajaloost ja tänapäevast. See on jutustus loomult vastandlike ema ja lapse Kadrioru jalutuskäikudest ning sealsete asukatega kohtumistest. Sammhaaval, lehekülg lehekülje järel avaneb raamatus Kadrioru hing, vana lossipargi ja asumi olemus. Õitsvad õunapuuõied, ristteed ja nõiavits, mütoloogia ja päris pöialpoiss, jaapani aed ja aiatiigi kivikesed, liikuv ja liikumatu aeg, Peeter I ja Katariina lood, pannid, jumalad ja täringud, vanad villad ja hobutrammid ning muidugi kunst ja kunstielu, elu kunstis ja kirjanduses – sellest kõigest jutustab see väike raamat. Raamat sobib nii lapsele ettelugemiseks kui ka eneseavastamiseks lapsevanema või pere ja Kadrioru sõbrana. Ema lihtsad keeruliste asjade seletused Margaretile muudavad Kadrioru-maailma ja -elu kirjelduse lastele kergesti mõistetavaks, pakkudes uusi teadmisi. Margareti otsesed väljaütlemised ja lapselikud kapriisid suunavad täiskasvanuid sügavamalt tunnetama lapsega koos kasvamise saladust ja tarkust, iseenda ja lapsega arvestamist. Elo Viidingu Kadriorust, lossi ja pargi ajaloost, kultuuriasutustest, loodusest ja inimestest inspireeritud raamat on kõigi varasemate Kadrioru-teemaliste raamatute taustal erakordne – selle on kirjutanud luuletaja ja kirjanik, mitte (kunsti)ajaloolane ega loodusteadlane. Raamat "Margaret ja Kadriorg" on ilmunud Kadrioru 300. aastapäevaks Eesti Rahvuskultuuri Fondi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. Koostööpartner: Tallinna Muusikakeskkool

Näitus ja kataloog "Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust” on koostatud täies mahus Eesti Kunstimuuseumile kuuluvate teoste põhjal (näitus Kumu kunstimuuseumis 08.04.–28.08.2016). Näitus astub vaataja ette mitme ülesandega, soovides mõningaid neist lahendada üheskoos. Esiteks, kaardistades muuseumi kaasaegse kunsti oste, näeb väljapanek endal teejuhi rolli ja on kantud soovist juhatada vaataja kunstimaailmas sageli ebaselgeks jäävate protsesside ja liikumiste juurde. Kunstimuuseumi ostude kaudu ka kunsti arenguga seotud dünaamikaid, plahvatuslike uute meediate kasutuselevõtu kõrval vaikseid mõõnaperioode, kunstisuundade vahetumist, suuri lootusi ja eredaid esiletõuse talletades toob ekspositsioon välja läbilõike viimaste kümnendite kunstist, mis on jõudnud väljasisese ringluse lõpp-punkti – muuseumi kogusse. Teiseks, näitust võib käsitleda ka eesti kaasaegse kunsti alternatiivse püsiekspositsioonina ja mõtiskleda kuraatorivalikute üle selle koostamisel. Kolmandaks, hiti mõistet kasutades opereerib näitus meediumina kunsti ja publiku vahel, pakkudes välja nii kaasaegse kunsti klassikat kui ka vähem tuntud teoseid sisaldava valiku, milles saab oma eelistuste näol aktiivselt kaasa rääkida ka publik.

Raamat kaasneb näitusega "Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism" Kumu kunstimuuseumis (01.12.2023–19.05.2024). Koostajad ja tekstide autorid: Sirje Helme, Fabio Cavallucci Ambitsioonika rahvusvahelise suurprojekti keskmes on 1980. aastate teise poole Itaalia ja Eesti kunstnike loominguline dialoog. Näitus ja raamat toovad Itaalia erakogudest ja muuseumidest Eesti publiku ette esindusliku ülevaate 1970. aastate lõpus Itaalias moodustunud transavangardi rühmituse tähtsamate liikmete Sandro Chia, Francesco Clemente, Enzo Cucchi, Nicola De Maria ja Mimmo Paladino loomingust, mis on asetatud kõrvuti 1980. aastate teises pooles Eesti kunstivälja uuendanud ja Rühm T loonud Raoul Kurvitza ja Urmas Muru teostega. Kuigi sündinud teisel pool raudset eesriiet, on Kurvitza ja Muru külm ekspressionism – kunstnike endi antud nimetus – justkui Itaalia transavangardi põhjamaine peegeldus. Olulise põhimõttena propageerisid nii transavangard kui ka Rühm T subjektiivset, isiksuse ja emotsioonide keskset lähenemist kunstile, kunstniku täielikku loomingulist ja vaimset vabadust.