Karl-Erik Sveiby on Rootsi juhtmisasjatundja, edukas ärijuht ja loetav ajakirjanik, maailma arvestatavamaid spetsialiste teabettevõtete juhtimise alal. Teabeettevõtte all mõistab ta ettevõtteid ja organisatsioone, kus suur(em) osa töötajaid on kõrgharidusega ning teavad oma erialast ja maailma asjadest tihti rohkem kui juht – direktor vm.

Kui Sophia Amoruso oli teismeline, hääletas ta mööda maad ringi, varastas asju ja otsis prügikastidest saiakesi. Kooli pooleli jätnud, raha ja kindla sihita, kontrollis ta 22-aastasena kunstikooli fuajees dokumente, sest mingit töökohta oli ju tervisekindlustuse jaoks vaja. Just seal fuajees tuli ta mõttele hakata eBays kasutatud rõivaid müüma. Kümme aastat hiljem on Sophia veebipoe Nasty Gal asutaja ja juhatuse liige. Moekaupa müüva firma väärtuseks on 250 miljonit dollarit ja seal töötab üle 400 inimese. Sophia pole kunagi olnud tüüpiline, ei tegevdirektorina ega üheski teises ametis. „#Tegijatüdruku” kirjutaski ta kõikidele teistele endasugustele tüdrukutele: kõrvalseisjatele (ja siseringis olijatele), kes otsivad ainulaadset rada edu juurde, isegi kui see tee on paganama käänuline ja kubiseb pessimistidest. Sophia Amoruso tõestab, et edukus ei tähenda seda, millises ülikoolis sa käisid või kui populaarne sa keskkoolis olid. Oluline on usaldada oma vaistu ja sisetunnet, teada, milliseid reegleid järgida ja milliseid rikkuda, otsustada, millal nööbid korralikult kinni panna ja millal oma sisemine friik valla päästa.

20. sajandi üheks suurimaks juhtimise teooria liidriks peetakse Peter F. Druckerit. Võib julgelt väita, et Drucker leiutas juhtimise kui teadusharu 1950ndatel, muutes selle tol ajal ignoreeritud distsipliini vajalikuks institutsiooniks tänapäeva ettevõtluses. Oma uues raamatus "Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks" vaatleb Drucker sotsiaalseid ja majanduslikke muutusi 21. sajandi ühiskonnas ja kuidas juhtimine - mitte valitsus ja mitte turg -- peaks uutes oludes orienteeruma. Drucker nimetab perioodi, milles me praegu elame, Sügavaks Üleminekuks (profound transition), kus muutused on veel radikaalsemad kui need, mis kerkisid esile 19. sajandi keskel teise tööstusrevolutsiooni ajal või need, Teise maailmasõja ja sellele järgnenud depressiooni ajal tekkinud strukturaalsed muudatused. Juhtimise teooria meister, vaadates tulevikku, analüüsib jõudusid, mis mõjutavad ühiskonda ja majandust ning kirjeldab kuidas organisatsiooni struktuur peaks muutuma, et nendest muutustest lähtuvaltr edukalt käituda. "Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks" pakub juhtimise kesksete teemade kohta uusi ja revolutsioonilisi ideid ning perspektiive. Raamatus arutleb autor juhtimise uusi paradigmasid -- kuidas need on muutunud ja kuidas nad muudavad meie arusaamu juhtimise praktikast ja põhimõtetest. Drucker analüüsib strateegia uusi realiteete, näitab kuidas olla juht muutuste perioodil ja seletab "uue inforevolutsiooni" olemust ja selle juhtimisele. Samuti vaatleb ta nn. teadmustöötaja (knowledge worker) tootlikkust ja näitab, et suurema tootlikkuse saavutamiseks on vaja muuta inimeste ja organisatsioonide peamiseid hoiakuid ja töö enda struktuuri. Peter Druckeri raamatud on olnud rahvusvahelised bestsellerid ja tähised juhtimise teooria arenemisel (kokku peaaegu 30 raamatut!). Peale raamatute kirjutamise on ta olnud väga edukas õppejõud paljudes USA tunnustatud ülikoolides (20 aastat New Yorki Ülikooli Graduate School of Business juhtimisteooria professor). Alates 1971. aastast on ta ühiskonnateaduste professor Claremont Ülikoolis California osariigis, mille MBA programm kannab nime -- Peter F. Drucker Graduate School of Management.

Intelligentne inimene on meister oma tunnete eiramises ning tegevuste ja uskumuste ratsionaliseerimises. Öelda talle, et ta peab muutuma, on täielik ajaraiskamine. Peegeldav uurimine on ainus viis panna tarka inimest oma mõtetes kahtlema ning uusi lahenduskäike nägema, ütleb sertifitseeritud meister-coach Marcia Reynolds. Coaching peaks olema uurimisprotsess, mitte rida mehhaanilisi küsimusi, on Reynolds veendunud. Hetkes kohalolek, coach'itava väidete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine, ümbersõnastamine ja erinevuste väljatoomine on palju võimsam kui imet tegevate küsimuste paaniline otsimine. "Sa ei pea hauduma välja meisterlikke küsimusi. Sa ei pea mõtlema välja, kas see, mida öelda tahad, on intuitsioon või omaenese vajaduste häbitu projektsioon," kinnitab Reynolds. Võtmesõna on partnerlus, rõhutab Reynolds. Coach\'id ei tegutse ekspertide ega analüütikutena ka siis, kui neil on asjakohane kogemus ja haridus. Coach\'id on mõttepartnerid, kes aitavad coach'itaval näha oma blokeeringute taha, et nad suudaksid väljakutsetele ise lahenduskäike leida. Reynolds ütleb, et juhtide peamine vabandus mitte coach\'ida – mul pole aega – põhineb enamasti hirmul, et nad ei suuda seda efektiivselt teha. Reynolds kirjutaski selle raamatu mõttega neid hirme leevendada ning teha coaching kättesaadavaks igaühele – juhile, coach'ile, lapsevanemale, õpetajale, sõbrale –, et pidada tähendusrikkamaid vestlusi kõikvõimalikes olukordades. Raamatus tuleb juttu: Põhjustest, miks on peegeldav uurimine mõtlemise muutmisel sedavõrd võimas vahend, et korrigeerib meie käitumist ka pikas perspektiivis. Olukordadest, kuna tasub coaching\'uga lagedale tulla. Kui pidevalt coach\'ida, tüütad oma alluvad, sõbrad ja partneri ära. Tõekspidamistest, mis on coaching\'u mõtte õigelt rajalt kõrvale tirinud, kuidas need coaching\'u tõhusust piiravad ning mida nendega peale hakata. Viiest läbimurdvast coaching\'u praktikast ja kuidas neid rakendada. Kolmest vaimsest harjumusest, mida on vaja peegeldava uurimise meisterlikuks läbiviimiseks ning harjutused nende juurutamiseks. Marcia Reynolds, PhD, oli Rahvusvahelise Coach\'ide Föderatsiooni viies ülemaailmne president ning hiljuti võeti ta üleilmses kogukonnas selle nn tunnustusringi Circle of Distinction liikmeks. Global Gurus on tunnustanud teda ühena viiest maailma parimast coach\'ist.