Rootsi tuntud kaasaegse kirjaniku kolmes jutustuses jälgib autor peategelase Martini kohanemist uues koolis, keerulisi suhteid kaasõpilastega, sõbra leidmist, lahkhelisid vanematega ja leppimist.

On kevad ja viikingid asutavad end sõitma Miklagårdi. Aga Siri ei tohi kaasa minna! Tema pealikust isa ütleb, et ta on liiga väike. Ja pealegi tüdruk! Kui isa arvas, et see Sirit peatab, siis ta eksis. Siri peidab end laevale ära. Laeval on ka salapärane karp, mis tuleb üle anda keisrile endale. Kurikaelad Ivar ja Grym ihuvad aga karbile hammast ja Siri peab selle kaitsmiseks kasutusele võtma kogu oma julguse ja nutikuse. Õnneks tuleb talle appi Zack, poiss, kellega ta Miklagårdis kohtub. Aga kes see poiss õieti on? "Siri seikluste" esimeses raamatus seilavad viikingid kodusest Skandinaaviast kaugele lõunasse. Linna, mille kohta selle raamatu tegelased ise kasutavad nime Miklagård, kuid mille kohta mujal öeldi Konstantinoopol (nüüdne Istanbul).

Härra Willy Wonka võib küll olla geniaalne šokolaadimeister, aga kui ta koos Charlie perega šokolaadivabriku asemel orbiidile kihutab, ei usalda vanad Panged tema lendurivõimeid mitte üks raas. Wonka lennumasinaga — Suure Klaaskabiiniga — läbi stratosfääri vihisedes külastab see kentsakas reisiseltskond uhket kosmosehotelli, katsetab Wonka-vitamiine ja Vita-wonkamiine, võitleb kosmosehuligaanidest nuudliussidega ja eneselegi teadmata — päästab maailma.

See on järg raamatule "Charlie ja šokolaadivabrik", milles kuulus sõnameister Roald Dahl lennutab juba tuttavad tegelased kosmilisele lõbureisile — uutesse fantastilistesse seiklustesse.

Pahupidikool pidi olema ühekorruseline hoone, kus oleks kõrvuti kolmkümmend klassiruumi. Kuid selle asemel ehitati kolmekümnekorruseline hoone, igal korrusel üks klassiruum. (Ehitajad mõistagi vabandasid). See on kindlasti üks põhjus, miks selles koolis juhtub kummalisi ja koomilisi asju, eriti kolmekümnendal korrusel.