August 1991. Eesti rahva saatus ripub juuksekarva otsas. Kolm aastat kavalat ja kavakindlat laveerimist Moskvas ja julgeolekuvõrkudes ning eesti rahva äratamist ähvardab lõppeda meie juhtide arreteerimise ja vangistusega. Okupatsioonivõim on rakendanud ulatusliku diversiooni putšiga Moskvas. Valitud on selle uued käsilased Leedus ja Lätis. Kes on meie planeeritud juht? Reportaažilikus laadis meenutusteraamat annab ülevaate neist pingelistest päevadest ja öödest Tallinnas, Põlvas, Tartus, Haapsalus, Hiiumaal, Riias, Vilniuses, Moskvas, Foroses, Stockholmis, USA juhtkonnas. Autor, kes tegi kogu iseseisvumistee kaasa tippajakirjanikuna, annab ülevaate augustipäevadest läbi oma tähelepanekute ning intervjuude asjaosalistelt endilt

Ma hakkasin kirjutama seda lugu sellepärast, et need, kelle jäljetutel haudadel praegu kasvab kastehein või ürgmets, tulevad peaaegu igal ööl oma haudadest minu juurde ja tuletavad end meelde. ... On möödunud pool sajandit sellest, kui olin nendega koos. Olen enamuses unustanud nende nimed, nemad aga tulevad ikka ja jälle. Elmar Valpi (1913 – 1995) Kogumik „Katki“ toob kokku pildid nende inimeste eludest, kelle nõukogude võim Teise maailmasõja eel, ajal ja järel küüditatute ja arreteeritutena Venemaale saatis. Koostaja Vahur Laiapea kogus katkendeid paljudest varem ilmunud väljaannetest ja jagas need kolme ossa: Ema, Laps ja Isa. Siinsete kaante vahel on ligemale 80 inimese mälestused, murdosa kannatusest, mis inimesed katki tegi. „Kui midagi nii kohutavat sünnib, siis inimene küsib: miks just mina? Ja midagi pole teha – me ei leia vastust sellele küsimusele,” kirjutab raamatu eessõnas vaimulik Toomas Paul. Kuidas toime tulla kõikjale kanduva vägivalla ja selle jälgedega? Meelde tuletades. Meeles hoides. Mäletades.

Kogumik sisaldab dokumente, mälestusi ja muid materjale Molotovi-Ribbentropi paktina tuntud lepingu saamisloost ning NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse abistamise lepingu sõlmimisega seotud asjaoludest. Paljud materjalid jõuavad lugejani esmakordselt.

Eestlaste vabadusvõitlus, mis algas Jüriööl aastal 1343. Nii jutustab Bartholomäus Hoeneke kirjutatud riimkroonika, mis on edasi antud Johann Renneri kroonika järgi Tõlkinud Hans Kruus. Teksti kirjutanud ja illustreerinud Paul Luhtein Jaroslavis 1943