Raamat kaasneb naitusega "Agathe Veeber. Tuntud, kuid siiski tundmatu" Kumu kunstimuuseumis (19.12.2018–12.05.2019). Eestis kunstnikukarjääri alustanud ja loometööd New Yorgis edukalt jätkanud Agathe Veeber (1901–1988) kuulub Eesti kunsti klassikute hulka. 1933. aastal asus Veeber kõrgemas kunstikoolis Pallas õppima maalikunsti, ent lõpetas kooli 1938. aastal graafikuna. 1949. aastal Ameerika Ühendriikidesse elama asudes saavutas Agathe Veeber kiiresti edu. Ta võeti Ameerika graafikute ühingu (SAGA) liikmeks, tänu millele tal avanes võimalus esineda pidevalt näitustel. New Yorgis elades ei katkestanud graafik sidemeid Pallase koolkonnaga, vaid täiustas Eestis omandatud kunstisuunda ja osales väliseesti kunstielus. Raamat ilmub Eesti Kunstimuuseumi arhiivitrükiste sarjas, milles tutvustatakse muuseumi arhiivis säilitatavaid materjale. Kirjade, dokumentide, fotode ja Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni arvukate teoste kaudu saab selgemaks kunstniku elu- ja loometee. Samas sarjas on varem ilmunud raamatud "Kunstile ohverdatud elu. Salome Trei (1905–1995). Elulooline arhiiviaines ja hilislooming" ning "Kadunud Eesti skulptorid. Linda Sõber (1911–2004) ja Endel Kübarsepp (1912–1972)".

Raamat kaasneb Adamson-Ericu muuseumi näitusega "Lõunaristi all. Gunnar Neeme – eesti kunstnik Austraalias” (15.06.–28.10.2018). Gunnar Neeme (1918–2005) on oma erakordselt laiahaardelise loomepärandi, mitmes suunas pulbitseva ürgse ande ja energiaga üks kõige märkimisväärsem Austraalias elanud ja töötanud eesti kunstnik ja kirjanik. Gunnar Neeme lahkus sõjapõgenikuna Eestist oma õpinguteaja keskel, tema kunstnikuks kujunemine ja kunstnikukarjäär sai teoks Austraalias. Kuna ta töötas kogu elu graafilise disainerina, on tema vabalooming äärmiselt mahukas ja mitmekülgne: ta väljendus erinevates tehnikates ja erinevates laadides realismist abstraktse loominguni. Austraalia maastik, värvid, valgus, mütoloogia – kõik see vormis Gunnar Neeme kunsti. Oma loominguga sulandus ta nii Melbourne’i kui ka Sydney kunstiellu ning tajus end selle osana. 2018. aastal, mil tähistatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, möödub ka Tartust pärit kunstniku sünnist terve sajand. Eesti riigist vaid paar kuud noorema Gunnar Neeme elusaatuses ja keerukates valikutes peegeldub ilmekalt Teise maailmasõjaga vallandunud turbulentsi paisatud väikerahva lugu. Koostööpartner: Eesti Kirjandusmuuseum Toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium, Rahvuskaaslaste programm

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Pühalik kaasaeg. Nikolai Kormašovi 1960. aastate maalid” (18.10.2013–09.02.2014). Nii näitus kui raamat on inspireeritud soovist tuua vaatajate ette Kormašovi pikaajalise kunstnikukarjääri esimese kümnendi eriti dünaamiline ning muljetavaldav looming, kust leiab esmapilgul võimatuna tunduva koosluse: tolle ajastu ametlikust kunstidiskursusest tuttavad töömotiivid ja industriaalvaated ning ikoonimaali pühaliku esteetika. Raamatus teevad sellele perioodile tagasivaate Kormašovile pikka aega väga lähedal seisnud rahvusvaheliselt tunnustatud kunstiteoreetik ja kriitik Boris Bernstein ning noorema põlvkonna kunstiteadlane Kädi Talvoja. Nikolai Kormašov (1929–2012) oli üks nn kuuekümnendate põlvkonna juhtfiguure Eesti maalikunstis. 1950. aastatel õppis ERKIs arvukalt mujalt Nõukogude Liidust pärit üliõpilasi. Nendest vähestest, kes pärast lõpetamist siia pidama jäid, oli Kormašov pea ainus, kes Eestisse tõeliselt juurdus ning end siinsel kunstimaastikul teostas.

Raamat kaasnes näitusega "Raul Meel. Dialoogid lõpmatusega” Kumu kunstimuuseumis (09.05.–12.10.2014) ja on esimene sedavõrd mahukas kokkuvõte eesti avangardi klassiku Raul Meele loomingust. Raul Meel on kontseptuaalse kunsti ja konkreetse luule üks olulisemaid esindajaid Ida-Euroopa regioonis ning teda tuntakse ka eesti kunsti kõige nimekama autodidakti ja autsaiderina. Meele eksperimenteeriv looming tunnistati Läänes 1970. aastail mitme preemia vääriliseks ja kunstnik sai austavaid näitusekutseid. 1980.–1990. aastail saabus ka kodumaine tunnustus Meele talendile ja hiigeltööle. Raul Meel on nii kodu- kui välismaal osalenud arvukatel näitustel ning pälvinud mitmeid kõrgeid autasusid. Artiklite autorid vaatlevad Raul Meele erinevaid loomingulisi väljundeid ning mahukas reproduktsioonide ja elulooliste fotode plokk annab põhjaliku ülevaate kunstniku loomingust. Näituse kuraator kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud esimese ulatusliku ülevaate Raul Meele loomingust, pannes selle dialoogi Lääne kunstisuundumustega. Kunstnik, kriitik, uue meedia õppejõud ning samuti näituse kuraator Raivo Kelomees käsitleb Meele tuntuimat tööd "Taeva all”. Kunstiteadlane ja semiootik Virve Sarapik kirjutab kirjutusmasinajoonistustest "Päris nimed” ning kirjanik, kunstnik ja keeleteadlane Erkki Luuk on esitanud eksperimentaalse teksti dialoogis Meele tekstipõhise loominguga