Abiks Lääne kunsti mõistmisel

Raamat kaasneb samanimelise näitusega Kadrioru kunstimuuseumis (24.10.2015–13.03.2016) ja käsitleb baltisaksa kunstielu ühte kõige inspireerivamat ja rahvusvahelisemat hetke, kui Eestimaale jõudsid silmapaistvad meistrid ja valgustusideed. Eesti mõtteloos tähendab 18. ja 19. sajandi vahetus kohalike publitsistide ühiskonnakriitilisi sõnavõtte ja estofiilia algust, arhitektuuris klassitsistlike mõisahäärberite ja inglise maastikuparkide rajamist. Siinses kujutavas kunstis on seda aega aga põhjust nimetada vendade Kügelgenide ajastuks. Saksa, Vene ja Balti kultuurimälus on von Kügelgenid tuntud ja teenekas sugupuu, kust pärineb mitmeid olulisi kunstnikke, kirjanikke ja haritlasi. Sellele loomingulisele dünastiale panid aluse vennad Franz Gerhard (1772–1820) ja Karl Ferdinand (1772–1832) von Kügelgen. Vendade kunstnikukarjäär algas Saksamaal Koblenzis ja Bonnis, sai täiendust kunstimetropolis Roomas ning puhkes õide Euroopa idaäärel – Riias, Tallinnas ja Peterburis. Käesolev näitus ja raamat keskenduvad vendade Kügelgenide sidemetele Eestiga, näidates neid pöördelise tähtsusega meistritena Balti kunstiloos. Vennad Kügelgenid tõid Eesti- ja Liivimaa portreekunsti ja maastikumaali valgustusaja väärtused ning uue kunstilise taseme, kuid tõstsid siinmail ka kunstnikuameti staatust tervikuna.

Rahvusvaheliselt tuntud eesti kaasaegse kunstniku mahukas kataloog annab ülevaate Toomiku loomingust 1980. aastate lõpust tänaseni. Sissejuhatuses tutvustatakse Kumu kunstimuuseumis toimunud näitust (08.03.–20.05.2007); seejärel käsitletakse Toomiku varasemaid teoseid – videosid, performance’eid, installatsioone ja maaliloomingut. Lisaks tekstidele Viktor Misianolt, Thomas McEvilley’lt ja Hanno Soansilt sisaldab kataloog Heie Treieri põhjalikku intervjuud kunstnikuga ning hulgaliselt reproduktsioone.

Raamat kaasnes näitusega "Raul Meel. Dialoogid lõpmatusega” Kumu kunstimuuseumis (09.05.–12.10.2014) ja on esimene sedavõrd mahukas kokkuvõte eesti avangardi klassiku Raul Meele loomingust. Raul Meel on kontseptuaalse kunsti ja konkreetse luule üks olulisemaid esindajaid Ida-Euroopa regioonis ning teda tuntakse ka eesti kunsti kõige nimekama autodidakti ja autsaiderina. Meele eksperimenteeriv looming tunnistati Läänes 1970. aastail mitme preemia vääriliseks ja kunstnik sai austavaid näitusekutseid. 1980.–1990. aastail saabus ka kodumaine tunnustus Meele talendile ja hiigeltööle. Raul Meel on nii kodu- kui välismaal osalenud arvukatel näitustel ning pälvinud mitmeid kõrgeid autasusid. Artiklite autorid vaatlevad Raul Meele erinevaid loomingulisi väljundeid ning mahukas reproduktsioonide ja elulooliste fotode plokk annab põhjaliku ülevaate kunstniku loomingust. Näituse kuraator kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud esimese ulatusliku ülevaate Raul Meele loomingust, pannes selle dialoogi Lääne kunstisuundumustega. Kunstnik, kriitik, uue meedia õppejõud ning samuti näituse kuraator Raivo Kelomees käsitleb Meele tuntuimat tööd "Taeva all”. Kunstiteadlane ja semiootik Virve Sarapik kirjutab kirjutusmasinajoonistustest "Päris nimed” ning kirjanik, kunstnik ja keeleteadlane Erkki Luuk on esitanud eksperimentaalse teksti dialoogis Meele tekstipõhise loominguga