Sõnastiku 3. muutmata trükk.

Oma- ja võõrsõnade õigekiri. Suure algustähe kasutamine. Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid. Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada. Neljas trükk.

Paljud meist kasutavad väljendeid, nagu"abrakadabra", "utoopia", "Gordioni sõlm", "fuuria" ja "üheteistkümnendal tunnil", täpselt teades, kuhu ja milleks need sobivad, ega tunne end sugugi häirituna oma teadmatusest nende algupära suhtes. Aga kuulajale või lugejale, kes ei tea mõne niisuguse väljendi tähendust ega ka selle päritolu, jääb kogu sõnum arusaamatuks. "Infotulv" ei tähenda tekstide lihtsustumist, see tähendab vanade heade joonealuste seletuste kadumist. Ehkki kusagil leidub kahtlemata just õige joonealune või fail kommentaariga, tähendab infotulv ka seda, et vastava teatmeallika leidmiseks ei pruugi jätkuda aega. Ja kuigi tavatähenduse teadmine algupära teadmata on täiesti võimalik, teeb algupära tundmine peaaegu iseenesest võimatuks tavatähenduse mitteteadmise, olles seega igapäevaelus vähemalt niisama praktiline, kuid samas mitmeid ulatuslikumaid ridadevahelisi seoseid valgustav teadmise vorm. Käesolev leksikon on trükki tometatud lootuses, et selline teadmise vorm võib olla ka heatahtliku huviga omandatav ja värskendav.

Leidub rohkesti virvasõnu, mille tähenduse erinevus eri keeltes on naljakas. Virvasõnadel põhinevad sõnamängud kuuluvad vahel seltskondliku meelelahutuse hulka. Soome sõnadest esinevad eesti keeles tuntud naljakate virvasõnadena näiteks hallitus ('valitsus', mitte 'hallitus'), sulhanen ('peigmees', mitte 'sulane'), pulma ('probleem', mitte 'pulm(ad)') ja halpa ('odav', mitte 'halb'). Tüüpiline virvasõnadest koosnev soomekeelne eksitusfraas on ruumit on koristettu ('laibad on kaunistatud').