Suurvaimudest rikkas Hispaania "kuldses ajastus" (XVI-XVIII saj.) seisab Cervantese ja Lope de Vega, Góngora ja Calderóni kõrval esinduslikuna Francisco Gómez de Quevedo y Villegas (1580-1645), poeet ja poliitik, romaanikirjanik ja riigitegelane. Quevedo looming peegeldab suure konkreetsuse ja realismiga tema aja sotsiaalseid konflikte, renessansilt barokile suunduva ajastu vastuolusid. Luulevalimik annab läbilõike autori mitmekülgsest poeetilisest pärandist. Suure lüüriku loomingusse kuulub rohkesti sonette, rahvalaulisi romansse ja letriljasid. Kordub elu kaduvuse, õnne illusoorsuse teema, ometi kostab läbi poeedi usk elu ja ilu, igatsuse ja hingevabaduse võitmatusse. Kaasaja pahede kujutamisel kasutab ta aga hüperbooli ja groteski, sünge sarkasm vaheldub sädeleva huumoriga.

Eesti Vabariik on 90 aastat vana ja sellega on käes esimeste kokkuvõtete tegemise aeg. Kas Eesti suudab olla iseseisev riik kõigis neis tähendustes, milles üks riik peab iseseisev olema? Kas me tegelikult oleme Euroopas ja Euroopa jaoks? Kui kaugel meist on teadmistepõhine ja säästev Eesti? Kas armastuse kallale tohib asuda alles peale tööd? Neid ja paljusid teisi küsimusi käesolevas teoses esitataksegi.

Naljandid moodustavad eesti rahvaluules ulatusliku ja olulise tähtsusega liigi. Need on peamiselt lühivormilised humoristlikud ja satiirilised jutud, mille peaülesandeks on mitmesuguste elunähtuste, eri kihtidesse ja kohtadesse kuuluvate inimeste ja nende vahekordade koomilise valgusse asetamisega tekitada kuulajais lõbusat meeleolu, välja kutsuda nende naeru. Koomiliseks võib aga saada Tšernõševski sõnu kasutades “kõik, mis esineb inimeses äpardunult, ebasobivalt… kui see pole õudne või hukatuslik”. Naer peab teenima inimese üleolekut kõige selle üle, mis on veider või madal, labane ja äbarik. Naeruvääristades nõnda esmajoones pahelisi nähtusi küll üksikisikute juures, aga veelgi rohkem laiemas ühiskondlikus elus, aitavad naljandid suurel määral kaasa nende nähtuste vastu võitlemisel.

Mütoloogiliste ja kangelaslaulude kogumik "Edda", jõudnud meieni küll islandlaste vahendusel, esindab peale selle veel teistegi Skandinaavia rahvaste, laialt võttes kõikide germaanlaste ja võib-olla terve Põhjamaa muistseid pärimusi. Tegemist on käsikirjalise materjaliga, niisiis kirjandusteosega, milles on talletatud ja vormitud kunagine Põhjala rahvatarkus ja kirjutamiskunst.