See raamat räägib Tartu legendaarsest kergejõustikutreenerist ja Tartu ülikooli õppejõust Martin Kutmanist (1928-2012). Martin Kutman, kes õpetas ülikoolis üle saja semestri ning treenis paljusid Eesti kergejõustikku ilmestanud sportlasi, oli põneva elukäiguga. Ta sündis Gruusias Estonka külas, veetis seal lapsepõlve ja käis Gruusias ka koolis ja instituudis ning kuulus Gruusia kergejõustikukoondisesse teivashüppajana. 1952. aastal tuli Kutman ülikooli kergejõustikukateedri juhataja Fred Kudu kutsel Tartusse ja ülikooli, kuhu jäigi kogu eluks. Teivashüppes esindas ta ka Eesti koondist, treenerina on ta aidanud tippu aga paljusid (Anna Iljuštšenko, Ain Evard, Gennadi Organov, Jevgeni Jessin, Muza Lepik (Vorotõntseva), Margit Thomson (Aidla), Enn Lilienthal, Helgi Kivi (Haljasmaa), Aivo Noormets jt). See raamat räägibki sellest ajast. Räägib ülikooli kergejõustikukateedrist ja selle suurest rollist Eesti kergejõustikus, räägib ülikooli staadioni ja Kääriku ehitamisest, räägib Martin Kutmani treenerinippidest, aga ka näiteks Lehe Viktorist ja sellest, mis tema juures Gruusia külas juhtus. See on raamat treenerist ning tema kolleegidest ja õpilastest. Paljud neist räägivad selles raamatus. See on kokku pikk ja põnev lugu. Lugu treenerist, kes oli "hästi soe inimene, hästi teistele mõtlev. Mäletan tema sooje silmi, kui ta sulle justkui südamepõhjast otsa vaatas. Temaga sai kõigest rääkida, tema oli avatud, nii muutusid ka ise avatuks. See oli talle nii loomulik," nagu räägib raamatus kõrgushüppaja ja nüüdne treener Margit Thomson.

Tuntud spordikirjaniku teabemahukas teos Lääne profipoksi ajaloost ja tänapäevast, tähtedest, telgitagustest mahhinatsioonidest ja sidemetest maffiaga.

Jalgpall on suurem kui elu, nagu ütlevad itaallased. Jalgpalli mängitakse kõikides maailma riikides ja viimased sada aastat ka Eestis. Sellel maailma populaarseimal spordialal selgitatakse maailmameistrit alates 1930. aastast. "Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade" võtab põhjalikult kokku kõik suurturniirid, räägib nende kangelastest, toob lugejateni põnevaid fakte ja dramaatilisi seiku ning jäädvustab maailmameistrid. See raamat on ka lahutamatuks kaaslaseks ja väärt abiliseks järgnevate MM-turniiride jälgimisel. Raamatust leiate: haarava ülevaate 18-st toimunud MM-turniirist iga turniiri tähtsamate mängude kronoloogia 2010. aasta MM-i osavõtjate lühitutvustuse värvikate mängijate, treenerite ja kohtunike tutvustused iga finaali iseloomustuse koos kommentaaride ja järelkajadega kirevate sündmuste ja isikute kirjelduse huvitavad fotod ja mängude sümboolika täieliku statistika finaalturniiril peetud mängudest parimad väravalööjad, enim mänge pidanud mängijad jpm Rohkelt illustreeritud ning ladusas keeles kirja pandud lugu annab edasi kõige olulisema jalgpalli maailmameistrivõistluste ajaloost. Suurvõistlusi kirjeldatakse peatükkide kaupa algusaastatest tänapäevani. Raamatust saab lugeda: MM 1930. Väike Uruguay hõivab trooni MM 1934. Mussolini Itaalia võidutseb MM 1938. Itaalia triumfeerib Pariisis MM 1950. Maracana. Üks mäng. Lein MM 1954. Berni ime MM 1958. Brasiilia, lõpuks ometi MM 1962. Draama neljas vaatuses MM 1966. Svingiv Inglismaa pidutseb MM 1970. Samba Aztecal MM 1974. Totaalne jalgpall Saksamaal MM 1978. Argentina võtab jõuga oma MM 1982. Itaalia. Kes? Itaalia! MM 1986. Maradona MM 1990. Keisri teine kroonimine MM 1994. Jalgpall võõral maal MM 1998. Viva la France! MM 2002. Brasiilia võidab üllatuste turniiri MM 2006. Suvemuinasjutt Saksamaal, peategelaseks Itaalia Lisana 2010. aasta MM-i osavõtjate lühitutvustus "Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade" on hea abiline maailma jalgpalliajaloo tundmaõppimisel ning jalgpallisangarite saavutustele kaasaelamisel.

"Sport on mõnus mängumaa, millel paremusjärjestus tavaliselt mustvalgelt ja ajalookindlalt kirjas seisab. Ent Eesti spordi 101 sündmust tähtsuse järjekorras kirja panna või ülepea jäägitu erapooletusega välja valida pole võimalik. Kes ütleks, kas Ernst Idla loodud üle-eestiline võimlemisvaimustus oli rohkem või vähem tähtis kui Kristjan Palusalu kaks olümpiakulda? Või malegeenius Paul Kerese kogu maailmas hinnatud härrasmehelik käitumine tähtsam kui tema tööd jäädvustanud Valter Heueri meistrisulg? Kas Heino Lipp tõstis meie rahva pead rohkem punavõimudest aheldatuna või tõstnuks olümpiavõitjana? Kas laitmatu Gerd Kanter on väärtuslikum kui ürgsed hambad-risti-mehed Aavo Pikkuus, Jüri Jaanson ja Erki Nool? Siinne on Tiit Karuksi valik. Igal teisel olnuks oma eelistused ja teine stiil, aga üks on kindel: Karuks on isikupärases stiilis võtnud kokku Eesti Spordi Loo." Gunnar Press, raamatu toimetaja.