Majandusalal doktorantuuris õppinud Michael A. Singer koges 1971. aastal sügavat vaimset ärkamist ning keskendus sellest hetkest alates joogale ja meditatsioonile. Teoses “”Köidikuist vabanenud hing” räägibki ta oma sisemaailma uurimisest, oma teekonnast teadvuse arendamisest ning kõigest sellest, mida sellega peale hakata. “See raamat on lihtne ja loogiline, samas sügav. Vaimne ning intuitiivne, kuid samas äärmiselt praktiline. Julgen arvata, et sobib teenäitajaks nii enesearenguteel esimesi samme astujale kui ka verstapostiks sellele, kel juba pikk tee käidud. Pole juhuslik, et sa seda raamatut praegu käes hoiad. Loe ja vaata julgelt järele, kuhu poole see raamat sind samme seadma paneb. Julge tuleb sul olla sellepärast, et igasuguste muudatuste tegemine elus nõuab suurt julgust ning vastakutiseismist hirmuga, tõenäoliselt ka valuga. Kui hirmust valu ees vabaned ja oled valmis elu kogu tema täiuses ning tundespektris kogema, siis saadki sa vabaks, siis saadki sa iseenda köidikuist vabaks,” kirjeldab Singeri teost selle tõlkija Merle Kelder Pilgrim, 2014

"Juba 1981. aastal otsustasin, et pelgalt prohvetlikest ennustamistest ei piisa. Ma pidin ise proovima ja praktikasse viima vähemalt osa sellest, mida ma ise jutlustasin, ma pidin ise teada saama, mis tunne on organisatsiooni kaitsevarjust lahkuda ja ise enda eest hoolitsema hakata -- olla see, mida ma kirbuks nimetama olen hakanud, väljaspool suurte organisatsioonide maailma, mis olid olnud 20. sajandi palgatöötajate ühiskonna tugisammasteks..." "Milline saab olema maailm sellel kirpude ja elevantide e-ajastul? Milline on kapitalismi tulevik ja kuidas see muutub, midades silmas seda, et väärtusteks on nüüd pigem teadmised ja know-how kui maa ja asjad, mida on võimalik näha ja loendada?"

Mida sina viimati kahetsesid? Kahetsust tunnevad kõik, olgu see siis millegi tegemise või tegemata jätmise pärast. Daniel H. Pink, menukite „Millal“ ja „Liikumapanev jõud“ autor, on nii USAs kui ka ülemaailmselt korraldanud kahetsusuuringuid, milles võttis selle universaalse emotsiooni lähema vaatluse alla. Negatiivsed tunded on terve aju ja küpse mõtteviisi tunnus, samuti väidab Pink, et mõõdukas kahetsus muudab meid paremaks, kuna annab eelduse õppimiseks ja arenguks. Kui meenutame ja isegi võimendame oma varasemaid vigu, aitab see edaspidi langetada paremini läbi kaalutud otsuseid, kasvatada sihikindlust ja parandada sooritust. Negatiivsete tunnete allasurumine lükkab vaid edasi nendega silmitsi seismise hetke ja loob pettekujutelmi, hea pole ka teine äärmus ehk neile tunnetele täieliku voli andmine – see võib viia meeleheiteni. Ennekõike on tundeid tarvis analüüsida, et nende tekitatud ajutine stress enda kasuks pöörata. Võti seisneb tasakaalu leidmises: kuidas käsitleda kahetsust võimalusena õppetunniks, ilma et see meid määratlema hakkaks? Iseennast ei ole vaja vigade tõttu mitte hukka mõista, vaid õppida aktsepteerima. Rohkete kahetsusuuringust pärit näidete najal on Pink paigutanud kahetsused nelja kategooriasse, millest joonistuvad omakorda välja neli peamist inimlikku vajadust: stabiilsus, areng, headus ja armastus. Selgub, et tuumkahetsused on koondunud just käest lastud võimaluste ja täitmata jäetud kohustuste ümber. Kahetsusele õigesti lähenedes on aga võimalik jõuda täisväärtusliku eluni, sulandades meie ees laiuvad kohustused ja võimalused sujuvalt ühte. Autor pakub välja hõlpsasti järgitavad võtted, mis aitaks meil kiiremini ja tõhusamalt endale seatud eesmärkide poole pürgida.

Kuidas sul päriselt läheb? Su elus on kõik justkui hästi: tööl on kõik stabiilne, pere puudust ei kannata, tervis on enam-vähem korras. Miks sa siis tunned, et midagi oleks nagu ikkagi puudu? Mis hoiab sind tagasi end õnnelikuna tundmast? Midagi hullu pole ju juhtunud, mis elu pea peale pööraks…? Selles võibki asi olla. Kipume elu jooksul kogema väiksemaid traumasid, niinimetatud pisitraumasid – mikroagressioonid, gaasikeeramine, toksiline positiivsus, emotsionaalne pimedus jne –, millest igaüks jätab meile paratamatult jälje. Pisitraumade varjatud psühholoogilise mõju võime aga avastada alles aastaid hiljem, kui pinnale kerkivad kohanemismehhanismidest tingitud reaktsioonid, nagu näiteks kehv uni, ülesöömine, intensiivsed ärevushood teatud olukordades või hoopistükkis petturi sündroom, mis takistab meil oma saavutuste üle uhkust tundmast. Dr Meg Arroll on praktik. Koostöös klientidega on ta välja töötanud TTT-lähenemise: ¤teadvustamine – avasta sulle omane pisitraumade kooslus ja selle mõju ning haara oma elu üle kontroll; ¤tunnistamine – aktsepteeri need pisitraumad, et neil poleks enam kontrolli sinu elu üle; ¤tegutsemine – astu vajalikud sammud ihaldatud elu loomiseks. Kuna elu ei ole mitte sprint, vaid maraton, siis võta see raamat endale kaaslaseks ja hakka sammhaaval astuma. Võid üllatuda, millisel moel pakutud tööriistad sinu elu muuta võivad. Leia kontakt iseendaga ja asu taas oma elu peategelase positsioonile!