Norma on ebatavaline noor naine, kelle juuksed kasvavad väga kiiresti ning reageerivad meeleolumuutustele. Kogu elu on Norma ema püüdnud saladust varjata. Kui ema kahtlastel asjaoludel sureb, jääb Norma maailma ihuüksi. Ta otsustab välja uurida surma põhjuse ja läheb tööle juuksurisalongi, kus ema töötas. Tasapisi hakkab lahti hargnema maagiline lugu, kus ilutööstusele lähenetakse uue vaatenurga alt. Tähelepanu juhitakse inimkaubanduse ohvritele, loomkatsetele, vaesusele ning surrogaatlusele. Selles mitmekihilises põnevusromaanis käsitletakse ka Sofi Oksanenile omaseid teemasid: ülemaailme kuritegevus, naiste õigused, meeste domineerimine ja rasked valikud inimeste elus. Sofi Oksanen on ise öelnud raamatu kohta järgmist: „Mulle on peamine panna inimesi mõtlema ja märkama asju meie ümber. Naisi julmalt ära kasutavad ärid võivad tunduda kauged, aga need on kõikjal meie ümber.“

Ülimalt oskuslikult, nutikalt ja põnevate süžeepööretega kirjutatud «Poe vari» , milles on toodud uusi ja esmakordseid ajaloolisi materjale, on teos, mis avaldab austust Edgar Allan Poe’le

Douglas Findhorn Elder on kehvas seisus. Ta sai just viiekümneaastaseks, läks lahku oma sõbratarist ja lasi ennast minema nügida töökohalt vinduva üleriigilise ajalehe toimetuses. Oma sünnipäeva õhtul leiab ta ootamatu uue sõbra: rääkiva kärnkonna. Nii algab pöörane jaht virvatulukestele, mis viib Douglase tema hubasest majast Edinburghis riigi teise otsa – terve tee kaugel Šoti mägismaa lääneosas asuva Glentaragar House’ini.

Raamat sisaldab kaks W. B. Yeatsi novellitsüklit: «Punane Hanrahan» ja «Salajane Roos». Autor, kes on iiri kirjandusliku uuestisünni suurimaid kujusid, käsitleb neis peamiselt romantilisi vanakeldi rahvaluule motiive. Üksikud jutustused esimeses tsüklis on põimitud tervikuks peakuju, rändlauliku Owen Hanrahani isiku abil, kuna teises tsüklis on siduvaks elemendiks kandev idee. Sündmustik areneb lihtsa iiri taluelu taustal ja tegelasteks on loomutruult joonistatud maainimesed. Sellesse realistlikku olustikku süstib aga luuletaja suure annuse oma rahva mütoloogiat, pärimusi ja usku üleloomulikesse jõududesse. Yeats´i keel ja stiil, hoolimata näilisest lihtsusest, on sügavalt lüürilised ja imeliselt haaravana mõjub tema jutustamisel see lihtsate, ebausklike, ilumeelsete inimeste meile tundmatu ja isegi võõras maailm.