Lola Fiaccola (Canesalice ööbik) kuulub Bestoonia kirjanike keskmisse, nn. "sinisilmsete maailmaparandajate" põlvkonda. Päritolult üsnagi segavereline (kirjaneitsi vanaisaks peetakse Mihhail Gorkit, kellega kirjaniku isapoolsel vanaemal oli olnud Capril lühike, kuid keevaline romaan; emapoolne liin viib aga baltisaksa Michelsonideni), on käesoleva raamatu autor ometi tulihingeline bestoonia patrioot. Paatia okupatsiooni ajal avaldas Lola Fiaccola rea šifreeritud üleskutsetega luulekogusid, vabast Bestooniast saavutas lugejamenu kirjastuse "Solocchio" kaudu üllitatud teostega "Il Porcellino nella Borsa" ja "L'Assassinio umanitare in Bestonia". Praegu elab kirjanik tagasitõmbunult Canesalice pärusmõisas, kasvatades koeri ja šampinjone.

ULAG oli moodustatud ja organiseeritud eraosanike poolt, kuid sai majanduslikku tuge vähemalt kolme riigi valitsuselt. Nende lõppeesmärgiks oli üliefektiivne terroristidegrupp, mida äärmise vajaduse korral võinuks saata toetama Lõuna-Aafrika üha enam kõikuma löönud režiime. Organisatsiooni kontaktid välismaailmaga olid vähesed, kuid siiski olemas. Samuti oli Londonis üks peen klubi, kust tegelikult võis ULAG-i teeneid tellida. Siiamaani olid nad täitnud vaid ühe tellimuse ja selle tunnistajaks oligi Gunvald Larsson sattunud...

"Börsihaide vandenõu" on üks neist haruldastest kriminaalromaanidest, mis peale närvikõdi ka äratundmisrõõmu ja mõtlemisainet pakuvad. Põnevusjuttude vanameister Edgar Wallace on sedapuhku ainet ammutanud finantsmaailmast. Nagu tema teostes ikka, on siingi rohkesti saladusi ja üllatusi, mõistatuslikke mõrvu ja koguni sissemurdmine Scotland Yardi, kõige selle taga on aga rahatuusade sulitembud, mis lausa ahhetamapanevalt meenutavad meie praegusi päevasündmusi. "Börsihaide vandenõu" lugeja tutvub majanduselu telgitagustega. Ta näeb, kuidas suurte tegijate salakokkulepped kõigutavad rahakursse ja aktsiahindu. Paratamatult taaselustuvad mälus samalaadsed sündmused Eesti panganduses - meie üleöö tekkinud ja üleöö hävinud kommertspankade pankrotimeistrid ja petetud hoiustajate jõuetu raev... Romaanis võidab hea viimaks kurja – aga elus?

Kummitused kloostris : Pealinnast Hanyuani naasev kohtunik Di kaaskond jääb mägedes äikesetormi kätte. Ainus sobiv ulualune on lähedal asuv taoistlik Hommikupilve klooster. Kuid nagu arvata võib, siis püha klooster pole sugugi nii rahulik paik, nagu alguses paistab. Kohtunik Di peab lahendama järjekordse mõistatuse, mis on seotud kummituste, vanade kuritegude ja vandenõuga. Lakksirm : Aastal 664 naaseb kohtunik Di ringkonnaprefektuurist nõupidamiselt ja saab võimaluse nädal aega puhata oma kolleegi juures Weipingis. Kuid sooja vastuvõtu asemel kohtub Di väga närvilise kohtunik Tengiga ja puhkusest pole enam juttugi – hargneb põnev mõrvalugu rahast ja pettustest. Robert Hans van Gulik (1910–1967) oli Hollandi diplomaatiline esindaja Hiinas ja Jaapanis. Kohtunik Di Renjie oli reaalne isik, üks Tangi dünastia tuntumaid riigimehi, kes lahendas palju keerulisi juhtumeid.