"Bridget Jonesi päeviku" autori uue raamatu kangelanna Olivia Joules on ajakirjanik, keda tema ülemus süüdistab kujutlusvõimele voli andmises ning saadab ta mitte uudistelugu tegema, vaid ühe uue kreemi esitlusele. Seal tundub aga Oliviale kahtlane üks prantsuse filmiprodutsent ning peagi hakkavad arenema tormilised sündmused. Olivia leiab end rahvusvahelise terroristidevõrgu sepitsuste keskel ning tal tuleb aidata hädast välja inglise luure. Loos on nii põnevust kui ka koomilisi olukordi.

Kate Lawrence põgeneb Teise maailmasõja ajal, kui Inglismaad ähvardab sõjaoht, isa juurde Singapuri. Isa on aga otsustanud uuesti abielluda, ning end üleliigsena tundes kolib Kate hoopis sõbranna Elizabethi juurde Birmasse. Kate'i võluvad nii eksootiline maa, uued tuttavad, kui ka Elizabethi vend Alex. Vaevalt on aga Kate ja Alex vastastikuses armastuses veendumusele jõudnud, kui nende tunded paneb proovile sõda.

Tuntud Briti koomiku ja kirjaniku David Baddieli meelelahutusliku romaani "Unetus" (Time for Bed) peategelaseks on hilistes 20ndates unetuse all piinlev Gabriel Jacoby, kes ise nimetab ennast igavlevate feministide unelmaks. Noore mehe elu täidavad pornofilmid, hirm komplikatsioonide ees seksuaalelus, jalgpall, teise järgu Ameerika filmid ja ulguma ajav kirg ei kellegi muu kui oma õnnelikus abielus oleva venna naise vastu. Ja mehele, kes väidab, et tema erootilisi eelistusi on kujundanud peamiselt porno, on see iseäranis keeruline olukord, tõepoolest. Seda enam, et ka kõik muu tundub nihu minevat: vend surub tööd peale, ema nõuab pruuti, korterikaaslane läheb hulluks, mängu ilmub vennanaise õde... Suhete koomilises sasipuntras otsustab peategelane lihtsalt aega surnuks lüüa ja leppida külmalt teadmisega, et õnnelikuks ei saa ta ilmselt kunagi.

Michel Tournier (sündinud Pariisis 1924. aastal) võitis Prantsuse Akadeemia suure romaaniauhinna teosega "Reede ehk Lootusesaar Vaikses ookeanis" (1967, eesti keeles 1989) ja Goncourt´i preemia romaani "Haldjakuningas" eest (1970). 1972. aastal valiti ta Goncourt´i Akadeemia liikmeks. Juba ainuüksi romaani "Haldjakuningas" pealkiri näitab pöördumist germaani mütoloogia poole, selle sügavate sümbolite poole. Kuid romaan ühendab sellega ka veel üldisema müüdi, müüdi inimsööjast koletisest. Kui vaadelda teost nende sümbolite taustal, mille avas romaan "Reede ehk Lootusesaar Vaikses ookeanis", osutab "Haldjakuningas" katseks uut seksuaalsuse mudelit.