"Tantsisklevail lehtedel ta keerleb" on kakskeelne (eesti- ja hiinakeelne) haikukogu, mis kirjutatud kahel järjestikusel kevadel Hong Kongis. Lühikeses klassikalises vormis värsid lõimuvad vabalt kulgevaks narratiiviks, mis mõtiskleb paiga erinevate kihistuste ja vastuolude üle, kuid vaatleb ümbritseva taustal ka omaenda sisemise üleelamisi ja soove. Tulemus on ühtpidi peegeldus kättejõudnud ajastust, aga samas ka isiklik päevikuline pihtimuskiri. Luuletusi täiendavad Kairi Orgusaare lakoonilised illustratsioonid, hiinakeelsed tõlked on loonud William Lau.

Fr. R. Kreutzwald saatis 1869. aastal "Hommiku- ja õhtuohvrite" esimese jao läbivaatamiseks Tallinna Konsistooriumile. Vaimulik tsensuur leidis, et raamat ei ole kooskõlas pühakirja ja kiriku sümboolsete (usutunnistuslike) raamatute õpetusega ning ei andnud luba selle avaldamiseks. Kreutzwald asendas vaimuliku kõlaga tiitli "Hommiku- ja õhtuohvrid" neutraalsema pealkirjaga "Rahunurme lilled" ning loovutas käsikirja ilmalikule tsensuurile. "Hommiku- ja õhtuohvrite" sügavalt religioosne sisu on peidetud profaanse vaimustuse varju -- "Rahunurme lillede" (1871) kaanel on värvikirevalt kujutatud linnukesi ja lillekesi.

"Kajakalaulud" pole tavaline luuleraamat: autor on siia koondanud oma kahe viimase aasta loomingu paremiku, mis on samas otsekui kokkuvõte enesesse ja maailma vaatamisest ning Internetis rollimängude mängimisest. Johnanna ongi roll, mida oli kindlasti põnev mängida. Raamatus on elu ja mängu piirid aimatavad: vahel on elu kui mäng ja veel sagedamini on mäng olnud elu ise. Unistamine on mängu veetlevaim vorm, mis sageli müstilisel moel materialiseerub. "Me olemegi tegelikult oma mõtete ja unistuste summa," ütleb autor. "Me loeme raamatuid ja valime sealt alati iseenda, jättes kõrvale võõra." Johanna ja tema hingesugulane Jonathan Livingston (Richard Bach "Jonathan Livingston Merikajakas", kirjastus Pegasus, 2003; Loomingu Raamatukogu, 1973) armastavad loomulikult vabadust, kuid kõige enam ihkavad nad ära hallist argipäevast, traditsioonilisest, muutumatust mõtte- ja elamise viisist. Autor loodab, et leiab selle raamatu abil hingesugulasi -- kõiki neid, kes tahavad elu enda sees ja ümber kaunimaks muuta. Katrin Saks, üliõpilane Tartu Ülikoolist ja õpilane Elleri Muusikakoolist.

Aastapikkune karje on Maria Kapajeva esimene tekstikogumik, mille kirjutamist alustas ta 24. veebruaril 2022, päeval mil algas täiemahuline sõda Ukrainas. Raamat käsitleb isiklikus võtmes teemasid identiteedist, kollektiivsest ja individuaalsest vastutusest ja süüst, keelest ja kuulumisest, feminismist ning mõnede Ukraina pagulaste lugudest, kellega autor aasta jooksul kokku puutus.