Hele-Mai Alamaa ning Merle Liivaku imekaunis ja erakordselt mahukas kokaraamat “Metsaköök” jagab võrratuid retsepte ja annab praktilist nõu, inspireerides ühendama looduses olemise ilu ja eheda toidu. Söö metsas, puu otsas, rabarajal ja kanuus!

Haputainas ei tähenda üksnes hapuka mekiga küpsetist, vaid see viitab ka valmistusmeetodile. Kui soovid rohkem teada saada, miks valida just juuretisega küpsetamine, siis oled valinud õige raamatu. Kui tainaga mätserdamine sind ei paelu, kuid armastad maitsvat toitu, siis leiad siit nõuandeid, mis ehk aitavad sind oma lemmikpagarikojas täpsustavaid küsimusi küsida või poes looklevate leiva-saiariiulite vahel paremini orienteeruda. Kui kuulud nende sekka, kes arvavad, et sai teeb paksuks, siis soovitame sirvida raamatu esimest osa kääritatud taina kasulikkusest ja haputaina samm-sammulisest valmistamisest. Raamatu teisest osast leiad retsepte, kui tahad ise valmistada haputainast saia-leiba ja ka midagi maitsvat selle kõrvale. See raamat võib olla toreda teekonna alguseks küpsetamise maailmas või ka harivaks ja isuäratavaks lugemiseks. Igal juhul ei ole see lihtsalt tavaline kokaraamat – meie soov on tuua juuretis tagasi au sisse. Selle eesmärgiga oleme asutanud ka oma pagariäri, Samliku Pekkeri. Juuretisefännid Eva ja Raido

Avastusretk vanade taimetoitude juurde toob välja põnevaid fakte rahva toitumisest läbi ajaloo. Kas teadsite, et taimsed piimad on iidvana leiutis? Soomes ja Eestis on joodud kaera- ja kanepipiima juba sadu aastaid ning rukkijahust on valmistatud hapurokka. Meie toidupärimuses on olemas ka kaerakile, kodune vaste kaerajogurtile, mida osatakse valmistada veel tänapäevalgi. Lõuna-Eestis on hinnatud kõrgelt kanepiseemneid ja nendest valmistatud kanepitempi. Mitmeid roogasid on vanarahvas aga keetnud ja hautanud ubadest, hernestest ja läätsedest. Lisaks korilaste ürgsetele toitudele ja siinsele talupoja­köögile tõstab raamat uhkelt lauale ka välismaised toidud, millel on kindel koht meie toidupärimuses, nagu riisipuder kuivatatud puuviljadega, piparkoogid eksootiliste maitseainetega ja mandlipüreesupp safraniga. Toiduainete päritolu ja kultuuriajalugu lahti harutavad artiklid tuletavad meelde, et nii sool kui ka kartul, meie igapäevased toiduained, on tegelikult võõra päritoluga. Retseptide kõrval pakub raamat ka põnevat lugemist toidukultuurist ja selle kujunemisest Eestis ja lähi­ümbruses. Olulise osa raamatust moodustavad Tuuli Mathiseni fotod, mis äratavad ellu toidud, mis on tänaseks juba unustuse hõlma vajunud.

Maailma tuntuim veiniteatmik, mis on olnud populaarseks teejuhiks veinisõpradele juba 1977. aastast.