1794. aastal, kaks aastat pärast kuningas Gustav III surma, valitseb Rootsimaal segadus ja korruptsioon. Rahvas on sõjast, haigustest ja julmusest muserdatud ning vireleb vaesuses. Selles kurjust täis maailmas uurivad ühekäeline sõjaveteran Mickel Cardell ja varalahkunud juristi Cecil Winge noorem vend Emil pulmaööl julmalt tapetud pruudi Linnea Charlotta mõrva. Iseennast süüdistav masenduses peigmees Erik Kolm Roosi on paigutatud hullumajja. Kes on aga selle koletu teo kavandaja, kes on tegelik mõrvar? Sarnaselt juba sama autori eelmisele raamatule „Stockholm 1793“ on teose ajastu ja olustiku kirjeldamisel autorit suurel määral inspireerinud Carl Michael Bellmani laulud.

Populaarse šoti krimikirjaniku M. C. Beatoni järjekordses mõrvaloos raputab Lochdubhi alevikku teletibi Cristal Frenchi alatu plaan tungida oma kaameraga nende kodudesse ja eraellu. Ja seda mägismaa elanikud ei armasta. Punapäisel konstaablil tuleb lahendada järjekordne mõrvalugu, ja siis veel teinegi, et Lochdubhi taas rahu tuua. Paraku ei oska ta rahu tuua oma südamesse.

35. tänaval pööras ta jällegi lääne poole.Siis ma hakkasingi kahtlustama. Loomulikult. Ta läks edasi, otsejoones nagu püssikuul. Kui ta ka 9. avenüüst möödudes ikka läände suundus, ei olnud enam mingit kahtlust. Ma lähenesin talle. Ta hakkas majade numbreid vaatama, jõudis välistrepi juurde ja hakks üles minema. Ma ütlen sulle, vennas, minu käest nad ei pääse. Mina saan oma mehe ikka kätte. Seda meest olin ma jälitanud läbi terve New Yorgi, rippudes tal sabas nagu buldog, otse Nero Wolfe'i ukseni.

Insener Frank Kenwardi jaoks on Kanali tunnel elu suurim väljakutse. Ta on juba kuulus, ta on väsinud ja tahab puhata, kuid kuidas saaks ta loobuda kogu ajaloo tähtsaimast insenerikunsti projektist? Suurbritannia valitsuse jaoks on see enda Euroopaga sidumise sümbol ja tähtis majanduslik eluliin. Jamie Quinni jaoks aga taevast saadetud võimalus: täiuslik sihtmärk, mille hävitamine rebestaks kogu Inglise ühiskonna koetise. Ajal, mil hiiglaslik puurimismasin töötab maa all ja hõõrub Doveri ning Calais` vahelist kriidikihti pulbriks, näeb Quinn vaeva teistsuguse maa-aluse projektiga, kogub vahendeid, teeb oma plaane ja värbab kannupoisse. Sündmused hargnevad üle kogu maakera, Amsterdamist Pittsburghini, Los Angelesest Belfastini ning nii ehitajad kui ka purustajad teevad oma tööd võrdse julguse ja sihiteadlikkusega. Tunneliehitajate, terroristide ja lõpuks ka Scotland Yardi pingutused viivad nad kõik kahes rahulikus rannikulinnas kokku ja lõpuks ongi küsimus selles, kes suudab ajaga võidu joosta.