Üks kaasaja huvitavamaid ja isepäisemaid prantsuse kirjanikke Julien Gracq on sündinud 1910. aastal, töötanud ajalooprofessorina. Tema kuulsaim romaan "Kõrbe ja mere vahel" sai 1951. aastal Goncourt'i preemia, millest kirjanik eetilisetel kaalutlustel ja intellektuaalse vabaduse säilitamise nimel lahti ütles. See on äärmiselt poeetiline raamat nagu enamik Gracqi romaane ja käsitleb romantilises, võib-olla pisut sürrealistlikus stiilis inimese vastupanu vaimsele tardumusele ja füüsilisele virelemisele. Kõige üle valitseb aga igavese vabaduse sümbol - meri.

1954. aastal ilmunud „Neiu O lugu“ põhjustas kaasaegses Prantsuse kirjanduses tõelise skandaali. Kõigepealt ära keelatud, sageli konfiskeeritud, hõlma alt müüdud – see erootika tippteos on Prantsuse kirjanduse kõige loetum teos pärast Saint-Exupéry „Väikest printsi“. See on lugu Pariisi moefotograafist nimega O, armastusest, domineerimisest ja alistumisest. Anne Desclos (1907–1998) kasutas raamatu avaldamisel pseudonüümi Pauline Réage ja avalikustas end autorina alles mõni aasta enne oma surma, 40 aastat pärast teose ilmumist. Raamat on kirjutatud armastuskirjadena tema kauaaegsele armukesele Jean Paulhanile, kes oli markii de Sade’i tööde austaja. Raamatu põhjal on tehtud film (1975) ja see on inspireerinud Emmanuelle Arsani erootilise romaani „Emmanuelle“ (1967) kirjutamisel.

Caroline sõidab Šotimaale, lootes astuda seal ühendusse oma vennaga, keda ta pole palju aastaid näinud, ja jõuda seejärel õigeaegselt tagasi oma laulatusele mehega, keda võimukas kasuema tema jaoks sobivaks peab. Kuid siis jääb ta ootamatu tuisu tõttu üksikusse majja lumevangi koos noormehega, kes on toibumas teda hiljaaegu tabanud tragöödiast. Mõlemaid ähvardab oht astuda kohutavaid eksisamme, kuid kas ilmtingimata...

Eakate inimeste kortermajas toitlustaja ametit pidav Connie on internetikohtingutega kaasas käivatest jamadest surmani tüdinud. Minevikusuhetes haiget saanud naine, kes peab arvestama ka pojaga, suhtub nüüd kõigesse suhetega kaasnevasse teatud kahtlustega. Siis korraldab üks hooldekodu asukatest talle kohtingu kaunil jõuluturul Saksamaal – tingimusel, et sinna võetakse kaasa ka väikebussitäis vanureid ... Connie suundub vana turuplatsi täitvate vilkuvate jõulutulede all soojas piparkoogilõhnapilves oma võimaliku kaaslasega kokku saama, kaasas nimekiri tingimustest, millele mees vastama peaks. Pagar Heinrich justkui sobiks igas punktis, aga Heinrichi rivaali Williamiga kohtudes hakkab Connie endalt küsima, kas nimekirja ristikeste tegemine ikka annab õige tulemuse. Võtke kröömike üksindust ja näpuotsatäis nukrust. Segage läbi jõuluturumaagiaga ja lisage pihutäis magusalt lõhnavaid piparkooke ja sortsuke hõõgveini. Tulemuseks on soe armastuslugu, mis leiab aset talve võlumaal. Elus ei piisa nimekirja ristikeste tegemisest, elu armastab meid üllatada ootamatute sündmustega, milleks me pole vähimalgi määral ette valmistatud, ja see muudab meie teekonna veegi vahvamaks ja väärtuslikumaks.