Kui suured jõud on otsustanud võtta sind oma hoole alla, siis seda nad ka teevad. 1964. aastal oli Artur Lind loomas molekulaarbioloogia rühma ja ta kutsus mu oma laborisse. Süvateadusega tegelemisest sai alus edasisele huvitavale ja keerulisele tööle Tartu ülikooli seinte vahel, spordimajas, Käärikul, Maarjamõisas, sünnitusmajas, Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudis. Kõik selleks, et leida lõpuks end loodusarstina, kelle ülesandeks sai muuta väsinud süda väsimatuks vaimuks.

2011. a. möödus 90 aastat ajast, mil Vana-Võidu mõisas alustas tööd 1-aastase õppeajaga alampõllutöökool. Sellega seoses on aeg vaadata tagasi kooli pikale ja keerulisele ajaloole ning meenutada inimesi, kes on seisnud selle kooli asutamise ja arendamise juures. Raamatu maht ei võimalda ära tuua kõigi õpetajate, töötajate ja õpilaste nimesid, kuid algusaastate kohta on need siin olemas. Ülejäänute kohta leiab praegu ja tulevikus infot kooli koduleheküljelt. Oluline koht on kooli või vallaga seotud inimeste mälestustel. Ainult kooli ajalugu siia kirja panna oleks ühekülgne. Seetõttu on raamatus räägitud ka mõisa ajaloost, mõisnikest, hoonetest, legendidest, pärimustest, huvitavatest plaanidest ja muust põnevast. Lühidalt on antud ülevaade ka 1939. aastani eksisteerinud Vana-Võidu vallast, selle juhtidest, talumeestest ja vallakohtu tegemistest. Raamatust leiab lugeja Vana-Võidu vallas sündinud, tegutsenud, õppinud, ühel või teisel viisil Vana-Võiduga seotud, läbi aegade tuntuks saanud inimeste lühikesed elulood.

Koguteos tutvustab sõnas ja pildis eesti muinasvägilase nimeliste spordiorganisatsioonide tekkimist ja tegevust saja aasta jooksul. Raamatu esimene osa hõlmab ajavahemikku 1900-1944. Sellesse mahub provisoorne tagasivaade spordihuvi tärkamisele Eestimaal ja eestistuvas kubermangukeskuses Tallinnas. Kalevi nime esmakuulutajad olid raskejõustiklased Peterburis, veelgi edukamalt tegid seda enne Esimest maailmasõda kergejõustiklased. Vabatahtlikest koosnevast Kalevlaste Malevast, kes tõttas appi Tallinna lähistele taandunud Eesti polkudele, sai sangarluse eeskuju meie rahvale omariikluse taganud Vabadussõjas.

Haapsalu oli baltisaksa kirjaniku Fred von Hoerschelmanni (1901–1976) kodulinn, kus ta elas kuni 1939. aastani. Tema isa oli tuntud kuurordiarst Martin von Hoerschelmann, Martini isa, vanaisa ja vanavanaisa olid kõik Haapsalu lossikiriku ja Jaani kiriku pastorid. Siinse kogumiku jutustused on kirjutatud 1930. aastatel ja 1940. aastate lõpus, kuid avaldati Lääne-Saksamaal alles 1950. aastal. Kaheksakümmend aastat hiljem ilmuvad need esmakordselt eesti keeles. "Tondilinna" lugudes avaldub Fred von Hoerschelmanni tihe side Haapsalu ja Läänemaa looduse ning inimestega. Neis jutustustes väljendub sügav igatsus ja melanhoolia.