Suure prantsuse psühholoogilise realisti 1913. aastal ilmunud romaan kuulub sarja «Kadunud aega otsimas», mis hõlmab kogu autori romaanitoodangut nagu Balzaci «Inimlik komöödiagi».

Romaani peategelaseks on ajalooline isik Hermann Karnau, kes oli Hitleri Berliini punkri valvur ning lääneliitlaste jaoks füüreri surma esimene tunnistaja. Selle umbes kolmekümneaastase mehe jumalaks on hääl. 1940. aasta septembris koostab Hermann Karnau plaani, kuidas süstemaatiliselt uurida inimhääle fenomeni. Ta muutub fanaatiliseks kogujaks, salvestades rindel surevate sõdurite viimseid hääli. Lõpuks saab Karnaust natsionaalsotsialistide teenistuses julmi eksperimente teostav inimhääle manipulaator. Raamatu tegevus hüppab 1945. aastast 1992. aasta suvesse, mil salvestatud hääled elustavad taas mineviku.

«Hüvastijätt Stellaga» on Linn Ullmanni teine romaan, mille keskpunktiks on noore naise mõistatuslik surmajuhtum. Selle sündmuse ümber avaneb paljude inimeste saatus, kes püüdes rääkida peategelasest Stellast, räägivad peamiselt iseendast. Raamat on esmajoones Stella ja tema mehe kooselust ja problemaatilisest armusuhtest, aga ka neist inimestest, kes on elanud enne neid, ja neist, kes elavad nende kõrval ja kelle elu ja saatus aitab lahti mõtestada kahe peategelase elu keerdkäike. Originaali pealkiri Naar jeg er hos deg. Eesti keeles

Hollandi nüüdiskirjanduse säravaima prosaisti elavat tähelepanu äratanud debüütromaan. Blasfeemilis-humoristlik lugu juudi päritolu noormehe identiteedi ja armastuse otsingutest 80ndate lõpu ja 90ndate alguspoole Amsterdamis. Lõputud retked Amsterdami punaste laternate rajoonis, traditsioonist loobumise ja traditsioonis püsimise piiril.