Lääne tsivilisatsiooni domineerimine muu maailma üle viimase 500 aasta jooksul on fenomen, mille üle tasub mõelda. Kuidas suutis väike hulk rahvast Euraasia lääneosas saavutada sellise ülekaalu kogu ülejäänud maailma üle? Briti ajaloolane Niall Ferguson, kelle sulest on varem eesti keeles ilmunud "Raha võidukäik", leiab vastuse olevat kuues läänemaailma võidukas rakenduses: konkurents, teadus, seaduse jõud, meditsiin, tarbijaühiskond ja tööeetika. Niall Ferguson on tõsise ütlemisega ajaloolane. Olles tegev mõlemal pool Atlandi ookeani nii akadeemilises kui ka ühiskondlikus elus, püüab ta nähtusi kirjeldada tõetruult ning objektiivselt. Kuigi lääne tsivilisatsiooni levik on endaga kaasa toonud palju verd ja pisaraid, kasutab Ferguson sellest rääkides alati argumenteeritud arutelu. Lõppude lõpuks on lääne tsivilisatsiooni võidukäik parandanud miljonite inimeste elujärge kogu planeedil. Fergusoni "Tsivilisatsioon" ei ole ajalooraamat. See on hea abimees Eesti ettevõtjatele navigeerimiseks tänapäeva globaalses majanduses, kus tulevast kasvu oodatakse pigem inimestelt ja regioonidelt, kelle tsivilisatsioon on lääne omast erinev.

Raha on võimas vahend, mis suudab meid end teenima panna. Samas ongi ta ainult vahend ja ei midagi muud. Zen’i idealistlik eesmärk võiks küll olla vabanemine sõltuvussuhtest rahaga, aga see oleks praegusajal jabur. Hoopis tähtsam on panna raha enda jaoks tööle, teisisõnu tagada endale piisav rahavoog nii, et see elu ei segaks ja koormavaks ei muutuks. Michael Gilmore näitab, kuidas Aasia filosoofia ja sellele iseloomuliku teadveloleku integreerimine meie finantsmõtlemisse võimaldavad jõuda harmooniani isiklikes rahaasjades. Laias plaanis keskendub raamat sellele, kuidas muuta oma mõttemaailma. Meie väärtused peaksid olema kooskõlas endale võetud finantseesmärkidega. Gilmore annab ette 49 sammu, mille abil sellel teel õige suund võtta. Need sammud ei tohiks kellelegi üle jõu käia ning jääb lugeja otsustada, kui palju ta korraga valmis on astuma. Zen’ilik suhtumine aitab meil ümbritsevat näha sellisena, nagu see on, ning annab meelerahu ja kindlustunnet toimetulekuks rahastressiga. Autor ütleb ise: „[---] just nüüd ongi õige aeg valmistuda paremaks tulevikuks – paremaid harjumusi kujundades, neid kasutusele võttes ja arendades. Paremaid harjumusi nagu säästmine ja investeerimine. Või mediteerimine, vaimne valvsus ja hingamine ning rahasse rahulikult, teadlikult ja zen’ilikult suhtumine.“

"Tuleviku majandus" on julge, ettevaatav ja põhjalikule uurimistööle rajatud raamat, milles Ühendriikide välisministeeriumi kunagine innovatsiooninõunik Alec Ross vaeb digiajastu arengusuundi. Ennustamine on alati ohtlik. Tagantjärele on kerge osutada möödapanekutele, ja seda täppisteadusliku kindlusega. Ometi suudab mõtlev analüütik oleviku najal ekstrapoleerida ja suurema või vähema kindlusega ennustada, mida võib praeguste trendide jätkudes tulevikult oodata. Alec Ross viitab raamatus ka tehnoloogia arengust tingitud ühiskondlikele väljakutsetele. Kuidas leida rakendust inimestele, kelle igapäevast tööd hakkab tehnoloogia aina enam ja enam üle võtma? Kuidas säiliks ühiskond, kuis kõigist on üksteisele kasu? Rossi raamat pole utoopia ega antiutoopia. Enne raamatu kirjutamist töötas ta ametites, mis tõid kaasa väga palju reisimist ja erinevate majandussüsteemide uurimist. Alec Ross leiab, et tsükkel fantaasia - innovatsioon - äriline rakendamine toimib kõige paremini avatud ühiskondades, kus soovitakse ja ka suudetakse muutustega kohaneda. See raamat seisab paindlikkuse ja elukestva õppe eest. Tsiteerides maailma majandusfoorumi uuringut: 65% kõikidest töökohtadest on kadunud ajaks, kui tänased lasteaialapsed tööjõuturule sisenevad. Asjad, mis on Eestis hästi, ei tulene sellest, et me valdame koodikirjutamist paremini kui mõne totalitaarse riigi alamad. Olulisem kui kasutatav tehnoloogia on see, mis asub kahe kõrva vahel. See on raamat kõigile, kes tahavad õppida ja õpetada. Ross usub, et me ei suuda tulevikku pea üldse kontrollida, ent peame siiski andma parima, et meie lapsed saaksid homses maailmas hakkama. Robert Kitt, Swedbanki juhatuse esimees

Paljud ettevõtjad viivad oma ideid ellu liialt rutakalt, mille tulemusel jookseb seitse toodet kümnest ludinal lati alt läbi. David Bland ja Alex Osterwalder on võtnud nõuks seda statistikat muuta, pakkudes välja lihtsa meetodi, mis aitab heast ideest kuulikindla ärimudelini liikuda. Nende "Äriideede testimine" selgitab: Kuidas kahandada riski raisata aega, raha ja teisi ressursse ideedele, mis ei hakka kunagi tööle? Kuidas elimineerida strateegia ning testimise ja valideerimise vahel laiutavat lõhet? Kuidas teha kindlaks ja testida võtmetähtsusega hüpoteese väärtuspakkumise ja ärimudelitahvli abil? Kuidas langetada olulisi ärilisi otsuseid viisil, mis lubab toetuda enamale kui intuitsioon ja kõhtunne? Kuidas julgustada oma meeskonnas eksperimenteerivat mõtteviisi ja kuidas sellest vormida pidev ning jätkusuutlik protsess? "Äriideede testimine" on suurepärane käsiraamat suurfirma novaatorile, kes üritab korporatsiooni kitsendusi trotsides uusi äriprojekte käima tõmmata; idufirma ettevõtjale, kes tahab testida ärimudeli algkomponente, et vältida meeskonna ja investorite tarbetut aja, energia ning raha raiskamist; ja kõigile neile, kes ihkavad põhitöö kõrvalt oma äri püsti panna. David Bland on nõustaja ja mitme ettevõtte asutaja, kes on oma töös keskendunud sellele, et aidata ettevõtetel saavutada turu ja nende toote vahelist sobivust. Enne nõustamistööd arendas David üle kümne aasta tehnoloogiavaldkonna idufirmasid. Seda maailma toetab ta tänini, jagades oma teadmisi mitmes Silicon Valley idufirmakiirendis. Innukas ettevõtja ja nõutud esineja Alex Osterwalder on rahvusvaheliste menukite "Ärimudeli generatsioon" ja "Väärtuspakkumise disain" põhiautor. Aastal 2015 võitis ta Thinkers50 strateegiaauhinna, mida Financial Times nimetab juhtimisideede Oscariks.