Praegune aeg on väärtuste ja tähenduste muutumise aeg. See toob endaga kaasa paratamatuid vastuolusid inimeses, inimeste vahel ning ühiskonnas. Kuidas aja muutumisi ära tunda ning kuidas muutumistele reageerida? Kuidas mõjutab muutuv aeg mõtete igavest ringkäiku? Kus on kangelane? Kes ta on? Kuidas teda ära tunda? Kas teda üldse maksab otsida tänapäeval, hetkel enne sajandivahetust ja Helsinki-Tallinna suurlinna sündi? Käesoleva kogumiku autorid, Eesti ja Soome kirjanikud mõtisklevad aja üle, jäädvustades ühte hetke mõtete igavesest ringkäigust. Sisukord: Uudishimulik parasiit või kangelane Inimeseks saamine Niccolò Machiavelli ja Friedrich Nietzsche eetika võrdlusi Karmid ajad - pehmed mõtted Aino Kallas ja Eesti diplomaatia Naise keel ja hüsteeria: Maie Meritsi tegelaskuju Aino Kalda novellis "Lasnamäe valge laev" Marginaalne Aino Kallas Keel, poeet ja skisofreenik Ylermi ülbe - ori või isand Kangelaslugu Siberist läänemeresoomlasteni Kurat kui kangelane Rahvuslik mütoloogia võimu vahendina Miks Kullervo läheb sõtta Suur veski ehk kangelase naisotsingule: Kalevala ja tehnoloogia Konfutsianism - maailma iidseim Humanismiõpetus Kolm müüti Koidulast Tarzan ja Muumimamma: Ema kangelase ja naisena Tove Jannsoni loomingus Suurepärane Ain Kaalep Eesti ja Soome naised: Võrdlev kogemus Vanemate väärtused ja perekultuur Soome ja Eesti peredes Igatsusest müüdi järele Müüdi ja reaalsuse vahel Proloog romaanile Professor Amfortase saladus Lugupeetud Euroopa Viimsete Humanistide Ühingu president! Kas Balti riikide iseseisvumine oli kangelastegu? Kangelastest ja väärtustest Maailm püsti täis sangareid

Tõlkeraamatus antakse lühiülevaade vanakreeka filosoofi Sokratese (470/469-399 e.m.a.) elust ja analüüsitakse tema õpetust. Autor mõtestab lahti Sokratese panuse dialektilise meetodi kujunemisse, käsitleb tema eetilisi vaateid ja näitab ühtlasi Sokratese filosoofia suurt tähtsust antiikfilosoofia edasisele arengule. Sokratese vaimset pärandit hinnates osutab autor tema eetikaõpetuse aktuaalsusele nüüdisajal.

Raamat sisaldab tuntud filosoofi, muusiku ning arsti Albert Schweitzeri (1875-1965) neljaosalisena kavandatud "Kultuurifilosoofia" kaks esimest osa: "Kultuuri allakäik ja taasloomine" ning "Kultuur ja eetika" (esitrükk 1923). Teoses analüüsitakse kultuuri mandumise põhjusi ja osutatakse ühtlasi kultuuri uuestisünni võimalustele. Pühendades palju tähelepanu eetilise mõtte ajaloole, eritleb autor kriitiliselt eetikasüsteeme Vana-Kreekast kuni läinud sajandi lõpuni. Uut optimistlikku maailmavaadet otsides jõuab mõtleja oma humanistliku eetika põhiprintsiibini "aukartus elu ees". Tänapäevale nii haruldase mõtlejatüübina, kelle filosoofia ja võltsimatu humanism, kõlbeliselt terviklik elu ja tegevus ajastu vaimsele situatsioonile mõju avaldasid, väärivad Schweitzeri ideed loovat suhtumist seoses mitmete nüüdisprobleemidegagi.