Kuuekümnendate aastate vaimne revolutsioon lõi uue postpoliitilise, ecstasyl ja individuaalsel vabadusel põhineva ühiskonna. See liikumine oli "vaimustus", millest oleks võinud arvata, et see saabub alles 21. sajandil. See oli müstiliste, üleloomulike, kummituslike ja viirastuslike unenägude kulminatsioon, mille me lõime kõrgeimas psühhedeelilises (avatud meele) seisundis. Ekstaasipoliitika esimene väljaanne ilmus 1968. aastal. Hiroshima-järgsete elektrooniliste laste esimene laine oli siis just saanud 21-aastaseks. See raamat oli dramaatiliselt erinev varasematest tekstidest, kus mõõdukad Harvardi psühhometristid kirjutasid teadvust avardavadest toiduainetest ja droogidest. Psühhedeeliline kogemus ja psühhedeeliline lugeja olid õpetlikud kirjutised, mis olid rajatud vanadele šamaanitraditsioonidele ja millest võisid saada juhendid küpsetele mõtlevatele otsijatele.

“Saame tuttavaks bakteritega” tutvustab meile inimkehas elavaid pisiasukaid, heidab valgust seal aset leidvatele uskumatutele protsessidele ja annab teavet nende valdavalt abivalmis (kuid mõnikord ka kahjulike) mikroobide tähtsuse kohta. Raamat annab mitmekülgse ülevaate meie kehas peituvast salapärasest maailmast.

Miks põeb osa inimesi viirushaigusi raskelt või isegi sureb nende tagajärjel, teised aga kogevad kõigest kergeid haigusnähte? Mis määrab selle, kes taastub tõsisest haigusest täielikult ning keda jäävad sümptomid pikalt vaevama? On see kõik vaid pime õnn? Gastroenteroloog Robynne Chutkan kinnitab, et haigustekitajatega lahingut lüües ei ole võidumeeskonda kuulumine õnnelik juhus ega kokkusattumus – suuresti taandub asi meie soolestiku tervisele. Viimase poole sajandi jooksul on tuvastatud vähemalt kolmkümmend uut viirust, millele puudub ravi, sealhulgas HIV, ebola, C-hepatiit ja SARS-CoV-2. Kui viirused muutuvad üha tavalisemaks, on kokkupuude nendega möödapääsmatu, ent haigestumine mitte. „Tulemus“ oleneb inimese „pinnasest“ – sisemisest ökosüsteemist, mis toetab ja toidab organismis kõike, sealhulgas immuunsüsteemi. Selleks pinnaseks on meie mikrobioom – triljonid bakterid ja muud mikroorganismid, mis elutsevad soolestikus ja tegutsevad kaaspilootidena pea kõigis olulistes kehafunktsioonides: seedimises, hormoonide ja vitamiinide sünteesis, ravimite metabolismis, mürkainete kahjutuks tegemises, suhtluses kesknärvisüsteemiga, geenide aktiveerimises jne. Mikrobioom osaleb ka immuunkaitse treenimises, et see reageeriks haigustekitajatele asjakohasel viisil. Mikrobioomi koostis ja üldine seisukord ennustavad viirusega kokkupuutele järgnevat paremini kui ükskõik millised muud tunnused, nagu vanus, kaasuvad haigused jne. Hea uudis on aga see, et erinevalt geenidest on inimese mikrobioom pidevas teisenemises, reageerides märkimisväärselt toidusedeli muutustele. „Viirusevastane soolestik“ tutvustab lihtsaid viise, kuidas tugevdada toitumise, vaimupõhiste strateegiate ja tervisliku eluviisiga oma loomulikku kaitsemehhanismi. Me saame seda teha igal ajal, ka siis, kui vanus on soliidne ning krooniline tervisemure ei anna asu.

Neeruhaigused, neerukivid, põiepõletik, põiekivid, sapikivid, sapipõiepõletik, maksavalud.