Olev Remsu teose žanrimääratlus võiks olla essee või isegi mammut-essee. Informatsioon Hiinas on harilikult kellegi või millegi kaudu vahendatud, ka Eesti meediasse ei jõua teated otseallikast, vaid ikkagi mõne infomonopoli töötluses. Olev Remsu kirjeldab ainul oma isiklikke ja vahetuid tähelepanekuid, mis on korjunud autori Hiina-sõitude ajal, ning annab ülevaate ka Hiina ajaloost ja kultuurist. Raamatu põhisõnum on lihtne ja üllatav -- hiinlased on täpselt samasugused inimesed nagu meie, nad on meist küll kaugel, ent nad ei ole võõrad ja mõistatuslikud.

XX saj. algul läks ka Eestis moodi suvitamine. Oskar Kruus on kirjandusloolistele andmetele tuginedes kujutlenud, kuidas kirjanike suvitamine võis toimuda.

Vladimir kohtas Kazimiri esmaspäeval, kell kuus õhtul. Sellest kohtumisest ei kirjutata kunagi mitte üheski ajalooõpikus, missugune tegematajätmine on kahtlemata suur viga, mida antud kirjalõik püüab vähemalt osaliselt korvata; niisiis Kazimir jõudis kohale täpselt kell kuus ja mitte sekunditki hiljem

"Loojangul lahkume Tallinnast" on Einar Sandeni 1979. aastal ilmunud pseudoajalooline põnevusromaan. Endine EK(b)P KK I sekretär ja väga laia haardega spioon Karl Säre ilmub 1960. aastate keskel välja ühes Lõuna-Ameerika riigis. Vähki põdev mees teatab USA saatkonna töötajatele, et on valmis nendega koostööd tegema ning lubab anda nimekirja 1944. aastal Läände siirdunud Nõukogude agentidest