Käesolev raamat on jätkuks romaanile "Kullimaja Marta". Peategelaseks kujuneb Marta õde Lilli, kelle elusaatuse kaudu jälgib kirjanik nii töörahva kui ka tõusikkodanluse elu kodanlikus Eestis ("Õnne jahil") ning Suure Isamaasõja algseid evakuatsiooniaastaid tagalas, mil läbi kõigi raskuste avaldus nõukogude inimeste tahtekindlus ("Karmid tuuled").

Kogu sisaldab 18 lühemat ja kaks pikemat lugu, mis on erinevatel aegadel kirjutatud ning millest vaid väike osa on seni ilmunud. Omavahel neid vahest seobki -- vähesed erandid välja arvatud -- asjaolu, et nad käsitavad meie lähimineviku valusaid probleeme.

"Telefon helises. Küll helises ikka kiledalt, kurivaim ning visalt ja valjusti, lausa vihaga. Teravad signaalid puurisid mu pealuust läbi ja torkisid ärritavalt kuulmiskeskust. Ei jätnud järele, no mitte ei jätnud...Kes pagan võis üldse teada, et ma tagasi olen? Sõitsin ju lennujaamast taksoga koju ja vankusin sedamaid voodisse - seitse nädalat seal, see pole naljaasi, pealegi kui ollakse juba jõudnud kuldsesse keskikka. Võib-olla valeühendus?..."

Teise maailmasõja lõpul kaugele põhja rajatud pommituslennuki varjendist väljub igal neljapäeval salajasele pommituslennule LQ86. Sõja lõpust teadmatuses, jätkab lennuk oma öiseid lende veel aastaid hiljem ning ootab asjatult oma kutsungit ja koordinaate, kuhu heita pommid. Kuni ühel päeval kõlab kutsung taas...