Lääne tsivilisatsiooni domineerimine muu maailma üle viimase 500 aasta jooksul on fenomen, mille üle tasub mõelda. Kuidas suutis väike hulk rahvast Euraasia lääneosas saavutada sellise ülekaalu kogu ülejäänud maailma üle? Briti ajaloolane Niall Ferguson, kelle sulest on varem eesti keeles ilmunud "Raha võidukäik", leiab vastuse olevat kuues läänemaailma võidukas rakenduses: konkurents, teadus, seaduse jõud, meditsiin, tarbijaühiskond ja tööeetika. Niall Ferguson on tõsise ütlemisega ajaloolane. Olles tegev mõlemal pool Atlandi ookeani nii akadeemilises kui ka ühiskondlikus elus, püüab ta nähtusi kirjeldada tõetruult ning objektiivselt. Kuigi lääne tsivilisatsiooni levik on endaga kaasa toonud palju verd ja pisaraid, kasutab Ferguson sellest rääkides alati argumenteeritud arutelu. Lõppude lõpuks on lääne tsivilisatsiooni võidukäik parandanud miljonite inimeste elujärge kogu planeedil. Fergusoni "Tsivilisatsioon" ei ole ajalooraamat. See on hea abimees Eesti ettevõtjatele navigeerimiseks tänapäeva globaalses majanduses, kus tulevast kasvu oodatakse pigem inimestelt ja regioonidelt, kelle tsivilisatsioon on lääne omast erinev.

Kui olete lugenud maailmakuulsat juhtimisromaani "Eesmärk", siis teate, et omaenda piirangute tundmises, kasutamises ja ületamises on pideva arengu võti. "Asi pole vedamises" on kirjutatud "Eesmärgi" järjena mõned aastad hiljem. Loodetud tõusu asemel on turud võtnud suuna allapoole. Konkurents on karmim kui kunagi varem. Kuidas viia ettevõtted lühikese ajaga kasumisse, ilma investeeringuid tegemata? Kas sellisest olukorrast väljatulemine on ainult vedamise asi? Sedamööda, kuidas probleemidele lahendus leitakse, avaneb järk-järgult Piirangute Teooria - loogiline ja süstemaatiline mõtlemine, mille abil saab koostada ja edastada tervel mõistusel põhinevaid lahendusi "võimatutele olukordadele". "Asi pole vedamises" kirjeldab mõtlemisprotsesse, mille abil leitakse lahendused turundusele, varade juhtimisele, suhtlemisprobleemidele ja kogu ettevõtte strateegiale.

"Minu jaoks on tühi vihmamantel meie kõige pakilisema paradoksi sümbol. Kui majanduslik progress tähendab, et meist saavad nimeta hammasrattad mingis suures masinavärgis, siis on progress tühi loos. Keerukaks eesmärgiks olgu tõestada, et selle paradoksiga on võimalik toime tulla." Autori eessõnast: "Meie saatuseks ei olnud määratud saada tühjadeks vihmamantliteks, nimetuteks arvudeks palgalehel, töökohtade täitjateks, majandusteaduse või sotsioloogia toormaterjaliks, statistikaks mingis majandusaruandes. Kui see on asja hind, siis on majanduslik progress tühi lubadus. Elu peab olema midagi enamat, kui hammasrattana pöörlemine jumal teab kuhu vuhisevas suures masinas, mis on kellegi teise oma. Väljakutseks olgu tõestada, et paradoksiga on võimalik toime tulla, et meie teiega, igaüks meist, võime täita tühja vihmamantli."

"Tuleviku majandus" on julge, ettevaatav ja põhjalikule uurimistööle rajatud raamat, milles Ühendriikide välisministeeriumi kunagine innovatsiooninõunik Alec Ross vaeb digiajastu arengusuundi. Ennustamine on alati ohtlik. Tagantjärele on kerge osutada möödapanekutele, ja seda täppisteadusliku kindlusega. Ometi suudab mõtlev analüütik oleviku najal ekstrapoleerida ja suurema või vähema kindlusega ennustada, mida võib praeguste trendide jätkudes tulevikult oodata. Alec Ross viitab raamatus ka tehnoloogia arengust tingitud ühiskondlikele väljakutsetele. Kuidas leida rakendust inimestele, kelle igapäevast tööd hakkab tehnoloogia aina enam ja enam üle võtma? Kuidas säiliks ühiskond, kuis kõigist on üksteisele kasu? Rossi raamat pole utoopia ega antiutoopia. Enne raamatu kirjutamist töötas ta ametites, mis tõid kaasa väga palju reisimist ja erinevate majandussüsteemide uurimist. Alec Ross leiab, et tsükkel fantaasia - innovatsioon - äriline rakendamine toimib kõige paremini avatud ühiskondades, kus soovitakse ja ka suudetakse muutustega kohaneda. See raamat seisab paindlikkuse ja elukestva õppe eest. Tsiteerides maailma majandusfoorumi uuringut: 65% kõikidest töökohtadest on kadunud ajaks, kui tänased lasteaialapsed tööjõuturule sisenevad. Asjad, mis on Eestis hästi, ei tulene sellest, et me valdame koodikirjutamist paremini kui mõne totalitaarse riigi alamad. Olulisem kui kasutatav tehnoloogia on see, mis asub kahe kõrva vahel. See on raamat kõigile, kes tahavad õppida ja õpetada. Ross usub, et me ei suuda tulevikku pea üldse kontrollida, ent peame siiski andma parima, et meie lapsed saaksid homses maailmas hakkama. Robert Kitt, Swedbanki juhatuse esimees