"Naiste maailm" (1976 ja 1978) on Eesti kirjaniku Henn-Kaarel Hellati kaheköiteline ulmeromaan. Antiutoopia kirjeldab tulevikumaailma, mida asustavad peamiselt naised, väikesel hulgal mehi aga aretatakse pelgalt paljunemisfunktsiooni tagamiseks. Hellatile tuntuse toonud romaan ilmus krimi- ja ulmeromaanide sarjas "Mirabilia". See oli sarjas esimene Eesti algupärand ning ilmus tiraažiga 40 000.[1] Ajakirjanik Ardo Kaljuvee on nimetanud Eesti Päevalehes Hellati teost esimeseks eesti ulmeromaaniks[2]. Teisalt on ulmekirjanik Siim Veskimees öelnud "Naiste maailma" (ja samuti Eiv Elooni romaani "Kaksikliik") kohta: "Kuulsaks on saanud hoopis soperdised, mis meie algupärase ulme mainet sedavõrd kahjustasid, et see siiamaale tunda annab."[3] /Vikipeedia/

Valimik nõukogude ulmejutte

Sisukord:

D. Bilenkin. Intelligentsi proov
S. Žemaitis. Artaxerxes 
V. Mihaailov. Valeri Gussevi odüsseia
K. Bulõtšev. Valik
A. Dmitruk. Simson XII
V. Morotško. Te teate mu nime
J. Nikitin. Diogenese latern
I. Varšavski. Kannike
K. Sošinskaja. Vaeseke
V. Šefner. Tagasihoidlik geenius
A. Dneprov. Krabisaar
A. Šalimov. Meditsiini triumf
A. Kolpakov. Pimeduse mere taga
I. Rossohhovatski. Iidne retsept
R. Podolnõi. Pseudoajaloolised pajatused

Autoritest

"Viimases sõrmusekandjas" räägitakse Tolkieni Sõrmuse-lugudest kaotajate poolt vaadatuna. Autori arust kirjutavad ajalugu võitjad. Seepärast saavadki mitmed küsimused siin uudsed ja väga loogilised vastused. Näiteks küsimus, miks siiski pidid haldjad Keskmaalt lahkuma? Raamat algab sealt, kus Tolkieni lood lõpevad. Sõda on möödas, väsinud Mordori sõdalased lähevad koju. Tagasihoidlik sõjaväearst saab aga surevalt nazgulilt peaaegu võimatuna näiva ülesande...

Sarja kolmandasse köitesse on koondatud Ursula K. Le Guini lühijutud Meremaast. Neis arendab ta teemasid, mis on tema romaanidest välja jäänud või vähem käsitlemist leidnud. Eelkõige puudutab see naiste rolli maailmas, kus meestele kuuluvad võim ja võlukunst. Lühijuttudes on võimalik kohtuda ka vanade tuttavatega – Gedi ja Ogioniga –, samuti saada teada midagi uut Roke kooli kohta. Algsele "Meremaa juttude" köitele on lisatud ka hiljem ilmunud lühijutud, autori ülevaade saarestiku ajaloost, etnoloogiast, müütidest, kultuurist ja keelest ning Le Guini loeng "Parandatud Meremaa".