Nobeli kirjandusauhind on oma veidi rohkem kui saja-aastase ajaloo jooksul põhjustanud märksa rohkem poleemikat kui näiteks teadusauhind. Miks on valik langenud just nendele kirjanikele? Kuivõrd on kaasa mänginud poliitika ja geograafiline printsiip? Vastuseid nendele ja paljudele muudele küsimustele annabki Kjell Espmark, Rootsi Akadeemia Nobeli komitee esimees aastast 1988, oma raamatus, kus kõige viimastele avalikustatud arhiivimaterjalidele on lisatud tema enda rikkalikud kogemused tööst auhindade määramisel.

Mida teeb Angela Merkel, kes jääb nüüd pensionile? Ta hakkab detektiiviks, otse loomulikult! David Safieri vaimukus krimiloos on endine Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kes on juba kuuendat nädalat vanast tööst prii, kolinud koos abikaasa ja mopsiga tillukesse maalilisse Kleinfreudenstadti linna Uckermarki maakonnas imekauni Dumpfsee jõe ääres. Pärast tormilist elu Berliinis on Angelal paraku keeruline rahulikku maaellu sisse elada, küpsetamine ja jalutuskäigud ümbruskonnas muutuvad kiiresti igavaks. Kui aga parun Philip von Baugenwitzi lossi vangikongist lukustatud ukse tagant leitakse mürgitatud omaniku laip, leiab Angela uue eesmärgi. Lõpuks ometi vääriline probleem, mida lahendada! Armastava abikaasa ja leebe ihukaitsja Mike’i toel asub ta mõrvarit otsima. Kuus kahtlusalust, kõik naised – kes jääb peale, kas detektiiv või halastamatu mõrvar?

Käesolev bibliograafia hõlmab ajakirjas "Looming" avaldatut ajavahemikul 1985-1997. Koostanud Vaime Kabur, Vallo Kelder ja Kadri Mäger

"Posthobustel Jõhvist Rooma" sisaldab esseid uudsetest ning seni unustusse jäänud probleemidest: kirjanike Rooma-reisidest meie maalt, pealegi veel nii varastel aegadel kui hobusõidukite-perioodil, enne raudteede tulekut. Hoopis sagedamini kui lõunamaareisidele tuli neil kaugeil aegadel asuda kaugele teekonnale ida suunas - Siberisse, tuhandete verstade taha. Küüditamisi toimetati kibitkadega, mõned vangid pidid kogu teekonna marssima jala. Kirjandussotsioloogilises arutluses Juhan Liivi mõjuloost selgitatakse põhjuseid, miks Liiv, kes eluajal oli luuletajana peaaegu tundmatu, on saanud meie kõige populaarsemaks luuletajaks. Uusi perspektiive meie rahvushümni saamisloos pakub essee "Isamaalaul", milles näidatakse, kuidas meie hümn on välja kasvanud laulukooride "isamaalauludest".