Holarktika ehk nabamaad ja meri põhjapooluse ümber on omaette biogeograafiline ja ökoloogiline üksus, kus tasakaalu rikkumine on märksa ohtlikum kui parasvöötmes. Kas meie teadmised Kaug-Põhja loodusest on piisavad, et ökoloogilist tasakaalu rikkumata targalt hõivata sealseid rikkusi? Sellele küsimusele vastust otsides tutvume põhjalooduse pärisasukate – jääkarude, -rebaste, morskade ja põhjapõtrade eluoluga, õpime tundma Arktika linde ja elu linnumägedel, kõneleme loomariigi kaitsest ja põhjalooduse kargest ilust. See raamat valmis rännakuil Severnaja Zemljale, Franz Josephi maale, Taimõri ja Wrangeli saarele aastail 1974...1983. Rikkalikult illustreeritud raamat on huvitavaks lugemisvaraks kõigile loodusehuvilistele.

Eesti NSV ala on mükoloogiliselt uuritud juba kakssada aastat. Selle aja jooksul on trükis avaldatud peaaegu 1200 tööd. Seetõttu on isegi Eestis töötaval seeneteadlasel raske üles otsida teda huvitavat mistahes seeneliigi kohta. Et aegade jooksul talletatud andmestikku kättesaadavaks teha, võetakse käesolevas käsiraamatus kokku kõik see, mis on aastail 1777 kuni 1974 avaldatud Eestis leitud seente liigilise koostise, leviku ja ökoloogia kohta. Nimestik ei kujuta endast seenefloora kriitilist konspekti, vaid ainult koondab ja võimaldab leida seniavaldatud.

Sisaldab: Ühe teaduse algus, Meeleelundid – aken maailma, Toimurid ja nende mõju, Käitumise mehhanismid, Kuidas leiavad loomad oma tee, Instinkt või õppimine, Loomakooslused, Käitumise evolutsioon.

Raamatus tutvustatakse Eesti NSV-s esinevaid tiiruliike. Põhjalikumalt käsitletakse jõgi- ja randtiiru bioloogiat, antakse ülevaade nende levikust, arvukusest, määramistunnustest, käitumisest, toitumisest, pesitsusökoloogiast, rändest ja talvitumisest. Eripeatükis on juttu väike- ja tutt-tiirust. Käsitletakse ka looduskaitse probleeme. Raamat pakub huvi noorte loodusesõprade ringidele, bioloogiaõpetajatele, üliõpilastele ja asjaarmastajaile loodusevaatlejaile.