Lee Freeman-Shor uuris rohkem kui seitsme aasta jooksul 1866 investeeringut ehk kokku 30 874 tehingut, mille tegid 45 maailma tippinvestorit. Reegleid oli vaid üks: investeerida võib ainult kümnesse aktsiasse, mis kujutavad endast nende kõige paremaid ideid raha teenimiseks. Teoorias oli kõik lihtne – maailma parimad investorid investeerimas parimatesse ideedesse –, edu tundus olevat kindel. Selgus aga, et ainult 49 protsenti parimatest investeerimisideedest teenis raha. Sama hästi oleks võinud münti visata. Veelgi üllatavam oli aga see, et ehkki mõned edukatest investoritest teenisid investeeringuga vaid 30 protsendil juhtudest, ei kaotanud peaaegu ükski neist kokkuvõttes raha, vastupidi – teeniti palju. Niisiis tekkis küsimus: kuidas teenivad nad suurt kasumit, kui nende ideed on enamikul juhtudel valed? Tulemusi süvitsi analüüsides jõudis Freeman-Shor järeldusele, et edukal investeerimisel osutub määravaks viis, kuidas seda ellu viiakse, mitte kogemus või ekspertsus. Investorite kogukonnad on raamatus vastavalt investeerimisotsustele jaotatud hõimudesse: Küülikud, Palgamõrtsukad, Kütid, Röövlid ja Asjatundjad. Osa neist pööras kaotuse võiduks, osa ei teinud kaotusseisus midagi ja jäigi kaotajaks, osa oli algusest peale jõulise lähenemisega, ent lõpptulemus võis olla hoopis erinev. Kohanemine on võti. Kui oskad õigesti hinnata, kui palju raha ideesse investeerida ning mida teha võitvasse või kaotavasse positsiooni sattudes, oled õigel teel, ükskõik kui suur kogemustepagas sul eelnevalt on. Niisiis on raamat vastavalt üles ehitatud: esimene osa käsitleb olukorda, kus oled investeerinud suurepärasesse ideesse, aga leiad end raha kaotamas; teises osas käsitletakse olukorda, kus oled pärast õnnestunud investeeringut sattunud realiseerimata kasumi otsa. Oled sa Küülik, Palgamõrtsukas, Kütt, Röövel või Asjatundja? Freeman-Shori elulise juhtumiuuringu toel võid õppida nägema kõrvalt iseenda investeerimiskäitumist ja tulevikus paindlikumaid otsuseid tegema, et püsida võitjate poolel. Lee Freeman-Shor haldab praegu üle miljardi USA dollari suurtes alfa- ja erinevate varaklasside investeerimisstrateegiates. Aastal 2012 kuulus ta Citywire 1000 nimekirja kui üks maailma parimatest fondijuhtidest. Citywire on omistanud talle AAA-reitingu, S&P Capital IQ fondiuuringud andnud kuldse märgise ja Morningstar OBSR pronksmärgise. Ta on Old Mutual Global Investorsis töötanud alates 2005. aasta oktoobrist ja oli varem aktsiaanalüüsi valdkonna kaasjuht. Enne Old Mutual Global Investorsiga liitumist töötas Lee Schrodersis, Winterthuris ja eraklientide varahalduses.

Ühel külaskäigul hakkasid kooliealised pojapojad uurima, mis imeloom see börs õigupoolest on, kirjutab Seppo Saario "Nõnda ma investeerin börsiaktsiatesse. Teejuht noortele" sissejuhatuses. Saanud alusteadmised, kuidas aktsiatesse investeerida, vaimustusid nad mõttest, et igaüks võib jõukust kasvatada ning seeläbi oma unistused ellu viia. Noortele investeerimishuvilistele mõeldud raamatu moto on suuresti analoogne Saario menuteosega "Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse": esmatähtis on leida tasuvaid kasvuettevõtteid, osta nende aktsiaid ja anda aega. Omanikutulu toob märkimisväärse majandusliku kindlustunde, muudab rahaliselt sõltumatuks ja võimaldab järgida soovitud elustiili, innustab Saario noori juba varakult oma tulevase finantsvabaduse peale mõtlema. Ta kinnitab, et ka väikese sissetulekuga saab kapitali koguda, kui vaid targalt tegutseda ning pisikeste sammudega edasi liikuda. "Kui olin koolipoisina esimest korda suvel tööl endale raha teenimas, ütles mu pangaametnikust ema, et olgu sissetulek väike või suur, tuleb osa sellest alati kõrvale panna. Kui sa ei õpi distsiplineeritult elama, siis jääd ikka ja jälle rahahätta. Naudi elu nüüd ja kohe, aga niimoodi, et saaksid seda ka tulevikus nautida." Finantsvabadus ei taandu üksnes sissetuleku suurusele, küsimus on ka suhtumises, visaduses ja tahtejõus. Raamat aitab noorel lugejal välja töötada investeerimisstrateegia, mida rakendada kogu elu: suurendada oma parimat investeeringut kümnekordselt iga kümne aasta tagant. Lisaks pakub vanameister kakskümmend igihaljast börsivihjet, mida tasub kindlasti kõrva taha panna.

Kui palju on tegelikult väärt osalus Google'is või Apple'is? Kuidas võrrelda vinget tehnoloogiaäri nn vanakooli tarbekaupade tootjaga? Kuidas hinnata ettevõtte väärtust, mis sõltub Ameerika mägede kombel üles-alla jooksvast toorainehinnast? Kas eelnev peaks üldse investorit huvitama? Oscar Wilde on öelnud, et küünik on inimene, kes "teab kõikide asjade hinda ja mitte millegi väärtust". Paraku kehtib see tõde ka paljude investorite puhul. Aktsia, võlakirja või kinnisvara väärtuse tundmine ei pruugi olla küll eduka investeerimise eeltingimus, kuid see aitab teha teadlikumaid otsuseid, kinnitab professor Aswath Damodaran. Mõistliku investeerimise postulaat ütleb, et investor ei maksa vara eest rohkem, kui see on seda väärt. Vastukaaluks väidavad mõned, et iga hind on õigustatud, kuniks jagub ostjaid. See on absurd, leiab Damodaran. "Isiklik vaimustus võib olla kõik, mis loeb juhul, kui tegemist on maali või skulptuuriga, kuid finantsvarasid ostetakse rahavoogude pärast, mida neist loodetakse saada." Enamik investoreid peab varade hindamist hirmuäratavaks ülesandeks, jättes selle spetsialistide hooleks või ignoreerides teemat täielikult. Damodaran ütleb aga, et hindamine on oma olemuselt lihtne ning igaüks, kes on valmis kulutama aega info kogumiseks ja analüüsiks, saab sellega hakkama. Damodaran vaatleb "Väärtuse hindamise taskuraamatus" nii diskonteeritud rahavoogude põhitõdesid, väärtuse hindamise koefitsienti kui ka populaarsemate hindamiskoefitsientide plusse ja miinuseid. Seejärel aitab ta lugejal orienteeruda hindamisprobleemide rägastikus, millega seistakse silmitsi ettevõttete elutsükli eri etappides. Raamatu viimane osa keskendub aga eriolukordadele, milleks tuleb igal investoril valmis olla. Aswath Damodaran on The New Yorgi ülikooli Leonard N. Sterni ärikooli finantsprofessor. Ta on pälvinud arvukalt auhindu silmapaistva õpetamise eest ning kirjutanud raamatuid ettevõtete rahandusest, investeeringute juhtimisest, investeerimisfilosoofiast jne.

Raske on leida väärtusinvesteerimisest paremat viisi, kui eesmärgiks on saada rikkaks, kinnitab Guy Spier. Tegu pole aga pelgalt aktsiate valimise, vaid tõeliste väärtuste strateegiaga, mis on enamat kui raha, tõus ametiredelil või sotsiaalne kapital. Warren Buffett pani üsna oma investorkarjääri alguses osaühingud kinni ning tagastas aktsionäridele nende vara. Ilmselgelt pole raha olnud see, mis on pannud Buffettit stepptantsu vihtudes tööle kepsutama, kirjutab Spier oma erakordselt avameelses raamatus "Väärtusinvestori haridustee", mis viib küll lugeja Wall Streeti kõige pimedamatesse nurkadesse, kuid on oma olemuselt üks nutikas ja praktiline teejuht tõelise edu tuumani. Investeerimise tehnilist poolt – näiteks raamatupidamise lugemist ja allahinnatud firmade leidmist – on küllaltki lihtne õppida. Kuid mis kasu on neist oskustest investorile, kes on uppumas hirmumerre? Kui investor ei mõista oma sisemaailma – seda, millised on tema, ebakindlused, ihad, eelarvamused ja suhtumine rahasse – tõmbab reaalsus tal varsti vaiba alt. Spier tunnistab, et just nõnda toimis ta oma karjääri hakul, mil ahnus ja ülbus ta D. H. Blairi viisid. "Ning just kadedus sundis mind ennast reklaamima ja püüdma olla keegi, kes ei jäänud endale truuks. Sisemisele teekonnale asudes sain ma eneseteadlikumaks ja hakkasin neid nõrkusi paremini ära tundma." Spier ei salgagi, et ta on oma sisemise arengu nimel teinud läbi mitmeid teraapiaid, alates kognitiivsest käitumisteraapiast kuni seitse aastat väldanud jungiaanliku teraapiani. Ta on mitmete rabide ja teiste vaimsete õpetajate toel süüvinud religiooni, õppinud filosoofiat ning lugenud lõputul hulgal eneseabiraamatuid. Ometi kulus tal pea kaks aastakümmet, et jõuda inimese ning investorina punkti, kus ta praegu on. "Ka mina olen veel lõpetamata teos, just nagu teiegi," julgustab Spier kestva edu nimel edasi liikuma.