Taskuteatmiku "A ja O" kuues trükk. 500-leheküljeline taskuteatmik annab mõne hetkega vastuse mistahes küsimusele. Suur osa teatmikus sisalduvaid andmeid on seisuga 1. jaanuar 2005, s.t raamat sisaldab teavet ka 2004. aastal toimunud olulisemate kultuuri-, teadus- ja spordisündmuste kohta. 10 teemavaldkonda: universum, maa, loodus, inimene, riik ja rahvas, majandus, tehnika, kultuur, religioon, sport.

Raamatu autor Monika Gustavson annab oma õpingu-töökogemusele ja lugemusele toetudes elava ettekujutuse waldorflasteaia pedagoogilistest lähtepunktidest ja tegevustest. Raamat pakub rikkalikult mõtteid ja näiteid, kuidas kujundada nii lasteaed kui ka pedagoogiline töö selliseks, et see aitaks kaasa lapse igakülgsele ja tasakaalustatud arengule. Käsitlemist leiavad kõik olulisemad valdkonnad, mida väikese lapse loomuse, tema hingeliste ja kehaliste vajadustega seoses waldorfpedagoogikas silmas peetakse. Teksti illustreerivad pildid Tallinna Ilmapuu waldorflasteaiast.

Kihnu kultuur pole üksnes kuulsad pulmad, lõputud regilaulud ning sajad kindakirjad. Kihnu ajaloo teevad rikkaks inimesed, kelle elulood on kui seiklusjutud maalt ning merelt. Neid lugusid siia kaante vahele korjates püüdsid Anu Raud, Jüri Tuulik, Joel Sang, Mark Soosaar, Harri Jõgisalu ning teised sulemehed maalida koondportreed kihnlasest, kes ei karda kuradit ega välku, kuid austab merd ning hoiab oma kodu sellel väikesel saarel.

Avalikkusele peamiselt kindakunstnikuna tuntud autor toob lugejateni oma akadeemilise huvi – riietuse tähenduslikkuse – temaatika. Raamat Kihnu rahvariideseelikutest ehk körtidest põhineb Tartu Ülikoolis semiootika osakonnas 2008.a kaitstud ja samal aastal ka Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde konkursil teadusauhinna saanud magistritööl, olles läbinud värskendus- ja toimetuskuuri. Teose muudab tähelepanuväärseks rikkalik etnograafilistelt välitöödelt kogutud materjal ning sissevaade riietuse uurimise meetoditesse. Uurimus ühendab kaht teadusharu – etnoloogiat ja semiootikat –, koondudes ühise mõiste etnosemiootika nime alla. Kihnu saar on võrreldes muu Eestiga eriline paik. Veel praegugi kannavad sealsed vanema põlvkonna naised igapäevaselt rahvariideid, mille tähtsamaiks komponendiks on villane triibuline kört. Raamat keskendub kördi ajaloost ning hetkeolukorrast ülevaate andmisele ning analüüsib kördi ajalooliselt väljakujunenud tähendussüsteemi. Raamat on eesti keeles, ingliskeelse kokkuvõttega.