Paljudel kunstiteostel on olnud vaheldusrikas minevik, enne kui nad on leidnud koha mõnel muuseumistendil. Neid on ostetud, müüdud ja vahetatud, varastatud ja röövitud, kaotatud ja taasleitud, viidud varjule sõjategevuse eest, päästetud tulest ja veest...Raamat räägibki mitmete kuulsate teoste saatusest.

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse töötajate poolt on siia raamatusse kogutud materjalid, mis kirjeldavad sihtasutuse kümneaastast tegevust.

Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Esimene köide "Meie kassil kriimud silmad" tutvustas eesti folkloorivaramu seda osa, mida ajast aega on lastele tutvustatud või lausa laste omaks peetud. Teine osa "Kuule, kutsik, kuhu lähed?" kaardistas rahvusliku sünni eelset ja -aegset maastikku, jõudes nõnda välja XIX sajandi lõppu. Käesolev köide tutvustab XX sajandi kahe esimese kümnendi algupärast lastekirjandust. Need kümnendid polegi nii tühjad olnud kui tihtilugu on arvatud ja kurjal keelel välja öeldud -- siis sündis ju meie algupärane koolijutt (Oskar Lutsu "Kevade"), siis sai alguse meie algupärane tütarlastekirjandus (E. Aspe), siis hakati sihipäraselt viljelema folklooritöötlust (Ansomardi, Ernst Peterson-Särgava), siis sündis meie algupärane väikelasteluule (Karl Eduard Sööt) ja tänu Söödile ja Ernst Ennole võis julgelt rääkida eesti lasteluulest üldse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.

Raamat ilmub MTÜ Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu 10. aastapäevaks ning heidab paljude asjaosaliste kaasabil pilgu Baltimaades ja Skandinaavias ainulaadse kodanikualgatuse tähtsamatele tegemistele. Rohkem kui kümme aastat tagasi ellu kutsutud eakate eneseabiliikumine on andnud oma osa nii kodanikualgatuse kui ka heategevuse ja vabatahtliku töö arengusse Eestis. Ühing on oma tegemistega ilmekalt tõestanud, kui tähtis on Euroopa Liiduga ühinenud Eesti ühiskonnas kodanike vabatahtlik panus, eriti vanema põlvkonna aktiivne abi. Trükis annab mitmekülgse pildi sellest, kuidas ühingusse vabatahtlikult ja heategevuse alusel koondunud inimesed on muutnud eakate eneseabiliikumise ühiskonna lahutamatuks osaks. VENÜ-d võib õiguse ja uhkusega pidada iga areneva kodanikuühiskonna pärliks. Siit leiavad lugemist kõik, keda huvitavad ühingu kümneaastane ajalugu ja argipäev, kes soovivad kirjasõnas jälgida eneseabiliikumise edendamiseks loodud ühingu kujunemist tugevaks, iseseisvaks ja teednäitavaks organisatsiooniks, mis on leidnud ühiskonna tunnustuse ja lugupidamise.