Kodusõda Ameerika Ühendriikides, lõunaosariikide lüüasaamine, rekonstruktsioon -- selline on ajalooline taust, mis saadab peategelase, hellitatud ja isepäise kaunitari Scarletti armastuse lugu ja tema dramaatilist elukäiku. Ameerika menukirjaniku Pullitzeri preemia võitnud bestseller on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde.

Romaani tegevus viib lugeja 1936. - 1939. aastal toimunud Hispaania kodusõja aega. Peategelase, noore ameeriklase Robert Jordani kujutamisel sai Hemingway inspiratsiooni enda kogemustest sellessamas sõjas. Robert Jordan saabub faistide tagalasse kohalike partisanide salka ülesandega õhkida tähtis sild; see on eelduseks olulise rünnaku edule. Ülesanne on lootusetu ja seda aimavad ette nii Robert Jordan kui ka partisanisalkade juhid. Mägedes, partisanide juures kohtab ta aga noort tütarlast Mar?at, ja see kohtumine muudab noormehe viimased neli elupäeva ühtlasi ka tema elu kõige erilisemateks päevadeks. Oma napi, kuid kujundliku sulega maalib Hemingway pildi lihtsatest inimestest, nende lootustest ja unistustest; surmahirmust ja reetmisest; seltsimehelikkusest, sõprusest ja armastusest; suurtest ideedest, mille teostamisel ei kohkuta tagasi kõige õõvastavamatest tegudest. "Ükski inimene ei ole Saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk Mandrist, osa Maismaast; kui Meri Mullakamaka minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta Maanina upitab, samuti ka siis, kui ta sinu sõprade või sinu enda Lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." John Donne. Teatud klassides kohustuslik kirjandus.

Millal saab Ameerikast Ameerika? Doctorow tundub kujutavat oma kodumaad kui määratu suurt räbalat, mis on täis pahede-pattude auke, kuid lohiseb igal juhul vääramatult edasi – seda võib välja lugeda irooniavälgatustest, mida on kroonika asjalikku kulgu tihedasti pikitud.

Doctorow kujutab USA-d XX sajandi algusest kuni Esimese maailmasõjani – aega, mis märkis Ameerika keha meeletut maist paisumist-laienemist, aga mille sekka eksis ometi romantilis-nostalgilise ragtime’i helisid – põgusaks lohutuseks neile, kes toores eluvõitluses jalge alla tallati.

Olemasoleval eksemplaril on puudu ümbrispaber!

XIX sajandi ameerika kirjandus andis maailmakirjanduse varasalve terve rea suurkujusid. Üheks nimekamaks neist on kahtlemata Herman Melville. 1851. a. ilmus suur allegooriline romaan «Moby Dick», mis tollal ei leidnud lugejate hulgas kõlapinda. Praegu peetakse seda üheks silmapaistvamaks romaaniks ameerika kirjanduses. See on meisterlikult loodud allegooria vaalapüüdjate elust. Suurepäraselt on autor kujutanud inimese ürgset võitlust loodusega.