Enam kui paar tuhat aastat tagasi valmistatud vanakreeka keraamikat on tänapäevani säilinud rohkesti ning selle maalingud on suurepärane allikas antiikaja inimese eluolu ning maailmapildi tundmaõppimiseks. Kreeka vaaside kaunid pildid ja mitmekesine vormivalik annavad tunnistust nii kreeklaste praktilisest meelelaadist, väljendusrikkusest kui iluihalusest. Kreeka vaaside elukaare juurde kuulub ka nende sajanditepikkune uurimislugu, mis avab samm-sammult vaaside ja nende maalingute valmistamise tehnoloogia arengu, otsib tõlgendusi maalingute ideestikule ja inimeste eluviisile. Esmakordselt eesti keeles vanakreeka keraamikast süsteemset ülevaadet pakkuv raamat on mõeldud kõigile, kes huvituvad maailma asjadest ja arengutest, kuid kindlasti antiigi- ja kunstihuvilistele.

Kataloog kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve” (17.09.2016–19.02.2017). Neeme Külm, Krista Mölder ja Taavi Talve on peamiselt Tallinnas tegutsevad ja erinevates meediumites töötavad kunstnikud. Kunstnikke ühendab keskendumine ruumile ja selle kogemisele ning käsitlusvõimalustele. Neeme Külm (1974) on installatsioonikunstnik, kelle loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed. Krista Mölder (1972) on kaamerapõhiselt, peamiselt fotomeediumis töötav kunstnik. Tema tundlik ja detailne käsitlus toob kadreeringu kaudu esile pildina jäädvustatud keskkonna tunnetusliku ja poeetilise külje. Taavi Talve (1970) on olnud tegev meediakriitilises kunstnikerühmituses Johnson ja Johnson ning rakendanud oma soololoomingus arhiivset ja viitelist ainest varemgi. "Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeski minu, teda pole mulle ealeski antud, pean ta endale vallutama.” (G. Perec, tlk A. Saar)

Leonhard Lapin tähistas 2007. aastal oma 60. juubelit näitusega "Koodid" Kumu kunstimuuseumis, millega kaasnes käesolev raamat. Lapini 2003. aastal alustatud sarja "Koodid" aluseks on üks tänapäeva maailma olulisemaid sümboleid – kaupadele trükitud vöötkood, mida on töödeldult kasutatud maalide ja graafiliste lehtede alusstruktuurina. Raamat sisaldab Leonhard Lapini autoriartiklit, milles kunstnik mõtestab lahti oma maalisarja "Koodid", kunstiteadlase Anders Härmi esseed Lapini fenomenist ja põhjalikku biograafiat.

Eesti Kunstimuuseumi filiaalis, Niguliste muuseumis asub üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. Käesolev raamat annab ülevaate altariretaabli ajaloost ning tutvustab ja selgitab selle pildiprogrammi. Rikkaliku pildimaterjaliga raamat esitab kappaltaril kujutatud pühakute lugusid olles nii teose tähendusi avavaks käsiraamatuks kui kohalikuks pühakuleksikoniks. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel telliti Lübecki meistri ja maalija Hermen Rode töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. Kappaltar on Lübecki kunstiproduktsioonis üks kallimaid ja suuremamahulisi välisturule tehtud töid. Harukordne on ka see, et väikestele vaheaegadele vaatamata, on kappaltar asunud oma algses asukohas üle 500 aasta. Suurejooneline retaabel oli mõeldud ühele kahest linna kogudusekirikust ning esitles kohaliku kogukonna pühakukultust. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised.