Hank Haney avameelne ja üllatavalt läbinägelik jutustus Tiger Woodsi treenerina veedetud kuuest tormilisest aastast, mille jooksul võitis äärmiselt andekas golfimängija kuus suurturniiri ning tegi golfiajalugu. Hank oli üks vähestest inimestest, kellel lubati eesriide taha piiluda ja Tigerit peaaegu kõikides olukordades jälgida. Kunagi varem pole Tigerist kirjutatud raamatut, mis oleks nii intiimne, paljastav või pungil kogemustest, mida läheb vaja tõelise sporditähe treenimisel.

See raamat räägib Tartu legendaarsest kergejõustikutreenerist ja Tartu ülikooli õppejõust Martin Kutmanist (1928-2012). Martin Kutman, kes õpetas ülikoolis üle saja semestri ning treenis paljusid Eesti kergejõustikku ilmestanud sportlasi, oli põneva elukäiguga. Ta sündis Gruusias Estonka külas, veetis seal lapsepõlve ja käis Gruusias ka koolis ja instituudis ning kuulus Gruusia kergejõustikukoondisesse teivashüppajana. 1952. aastal tuli Kutman ülikooli kergejõustikukateedri juhataja Fred Kudu kutsel Tartusse ja ülikooli, kuhu jäigi kogu eluks. Teivashüppes esindas ta ka Eesti koondist, treenerina on ta aidanud tippu aga paljusid (Anna Iljuštšenko, Ain Evard, Gennadi Organov, Jevgeni Jessin, Muza Lepik (Vorotõntseva), Margit Thomson (Aidla), Enn Lilienthal, Helgi Kivi (Haljasmaa), Aivo Noormets jt). See raamat räägibki sellest ajast. Räägib ülikooli kergejõustikukateedrist ja selle suurest rollist Eesti kergejõustikus, räägib ülikooli staadioni ja Kääriku ehitamisest, räägib Martin Kutmani treenerinippidest, aga ka näiteks Lehe Viktorist ja sellest, mis tema juures Gruusia külas juhtus. See on raamat treenerist ning tema kolleegidest ja õpilastest. Paljud neist räägivad selles raamatus. See on kokku pikk ja põnev lugu. Lugu treenerist, kes oli "hästi soe inimene, hästi teistele mõtlev. Mäletan tema sooje silmi, kui ta sulle justkui südamepõhjast otsa vaatas. Temaga sai kõigest rääkida, tema oli avatud, nii muutusid ka ise avatuks. See oli talle nii loomulik," nagu räägib raamatus kõrgushüppaja ja nüüdne treener Margit Thomson.

Veel paarkümmend aastat tagasi tegeles Tartus spordiga regulaarselt vähem kui tuhat inimest, täna tuntakse Taaralinnast võrsunud atleete terves NSV Liidus ja kaugemalgi. 1967. aastaks ulatus spordi- ja kehakultuuri harrastajate arv 27 145-ni. Sellise armee hulgast võib kergemini ka meistreid leida. Väärilise tunnustuse on leidnud Tartu parimate alade – korvpalli ja kergejõustiku treenerid. Neli neist kannavad NSV Liidu teenelise treeneri aunimetust. Raamatu kaante vahel on meenutamisi ja portreevisandeid, publitsistlikku laadi mõtteheietusi ja sportlaste rännumärkmeid maailmateedelt. Kroonikaosa maht, nagu lugejad ise veenduda võivad, on püüdnud mingil määral sammu pidada Taaralinna sportliku dünaamikaga. Peatänav on ikka laiem. Illustreeritud rohke pildimaterjaliga.

Ülevaade Eesti Kergejõustikuliidu tegemistest, liikmetest, eesti kergejõustiklaste saavutustest võistlustel ja rekorditest 2002. aastal.